Olutalo Lwa Uganda Ne Tanzania

Olutalo lwa Uganda–Tanzania, olumanyiddwa mu Tanzania nga olutalo lwa Kagera (Kiswahili: Vita vya Kagera) ne mu ].

, "Olutalo lw'okusumululwa olwa 1979", ne "Olutalo lwa Uganda olw'okubiri" okugyawula ku olutalo lwa Uganda–Tanzania olwa 1972. }} yalwanibwa wakati wa Uganda ne Tanzania okuva mu October 1978 okutuuka mu June 1979 era ekyaviirako Pulezidenti wa Uganda Idi Amin okugobwa. Olutalo lwakulemberwa enkolagana wakati wa Uganda ne Tanzania okwonooneka oluvannyuma lwa Amin okugoba Pulezidenti Milton Obote mu 1971, eyali ku lusegere lwa Pulezidenti wa Tanzania, Julius Nyerere. Mu myaka egyaddirira, gavumenti ya Amin yataataaganyizibwa olw’okulongoosebwa okw’effujjo, ebizibu by’ebyenfuna, n’obutali bumativu mu Uganda Army.

Embeera ezaaliwo olutalo lwe lwabalukawo tezitegeerekeka bulungi, era waliwo ebiwandiiko eby’enjawulo ebikwata ku byaliwo. Mu October wa 1978, amagye ga Uganda gaatandika okulumba Tanzania. Ku nkomerero y’omwezi ogwo, eggye lya Uganda lyatandika okulumba, ne linyaga ebintu n’okutta abantu baabulijjo. Emikutu gya Uganda emitongole gyalangiridde okugattibwa kwa Kagera Salient. Nga 2 November, Nyerere yalangirira olutalo ku Uganda era n’akunga Tanzania People’s Defence Force (TPDF) okuddamu okutwala salient. Nyerere era yakunga abayeekera ba Uganda abeesigwa eri Obote ne Yoweri Museveni okunafuya enfuga ya Amin. Oluvannyuma lwa Amin okulemererwa okwegaana ebyo bye yayogera eri Kagera n’ekibiina kya Organisation of African Unity (OAU) okulemererwa okuvumirira okulumba kwa Uganda, TPDF yawamba ebibuga Masaka ne Mbarara mu bugwanjuba bwa Uganda.

Nga TPDF yeetegekera okugogola ekkubo erigenda mu Kampala, ekibuga ekikulu ekya Uganda, Muammar Gaddafi, omukulembeze wa Libya era omukago gwa Amin, yasindika amagye enkumi n’enkumi mu Uganda okuyambako eggye lya Uganda. Palestinian Liberation Organisation nakyo kyasindika abayeekera abawerako okuyamba Amin. Mu mwezi gw’okusatu olutalo olusinga obunene mu lutalo lwaliwo Abatanzania n’abayeekera ba Uganda bwe baawangula amagye ga Uganda-Libya-Palestina agagatta e Lukaya. Okufiirwa Lukaya kyaviirako amagye ga Uganda okutandika okugwa. Nyerere yali alowooza nti abayeekera ba Uganda balina okuweebwa obudde bategeke gavumenti yaabwe basobole okusikira Amin. Yawagira olukung’aana lw’abayeekera n’abawanganguse mu Moshi ku nkomerero y’omwezi ogwo, Uganda National Liberation Front (UNLF) gye yatandikibwawo. Libya yakomekkereza okuyingira mu nsonga zino ku ntandikwa ya April era amagye gaayo ne gadduka mu ggwanga. Nga 10 April amagye ga TPDF-UNLF agagatta yalumba Kampala, ne gagikuuma enkeera. Amin yaddukira mu buwanganguse nga gavumenti ya UNLF etandikibwawo. Mu myezi egyaddirira, TPDF yawamba Uganda, nga eyolekedde okuziyizibwa okusaasaana kwokka. Yakuuma ensalo ya Uganda ne Sudan mu June, olutalo ne lukoma.

Olutalo luno lwakosa nnyo ebyenfuna bya Tanzania ebitali binywevu era ne luviirako Kagera obulabe obw’ekiseera ekiwanvu. Era kyavaamu ebizibu eby’amaanyi mu by’enfuna mu Uganda, era ne kireeta ebbidde ly’obumenyi bw’amateeka n’obutabanguko mu byobufuzi nga gavumenti ya UNLF erwana okukuuma obutebenkevu. Obutakkaanya mu byobufuzi n’okusigala kw’amagye ga Uganda mu bitundu by’ensalo okukkakkana nga olutalo lwa Uganda Bush lubalukawo mu 1980.

Emabega

Okwonooneka kw’enkolagana wakati wa Uganda ne Tanzania

[[Fayiro:EkifoUganda&Tanzania.png|thumb|left|alt=Maapu ya Afrika nga Tanzania ne Uganda ziragiddwa|Uganda (emmyufu) ne Tanzania (bbululu) mu Africa]]

Mu 1971 Colonel Idi Amin yakwata obuyinza oluvannyuma lwa a military coup eyagoba Pulezidenti wa Uganda, Milton Obote, ekyayanguyira enkolagana ne... neighboring Tanzania. Pulezidenti wa Tanzania Julius Nyerere yalina enkolagana ey’oku lusegere ne Obote era yali awagira enkola ye ey’obusosoze. Amin yeetuula nga Pulezidenti wa Uganda era n'afuga eggwanga wansi w'obwannakyemalira obunyigiriza. Nyerere yaziyiza okukkiriza gavumenti empya mu by’obufuzi era n’awa Obote n’abawagizi be obubudamu..

Nga bakkirizibwa Nyerere, bano abaali mu buwanganguse mu Uganda baategeka eggye ettono erya guerillas, era ne bagezaako, ne batasobola, okulumba Uganda ne baggyawo Amin mu 1972. Amin yanenyezza Nyerere olw’okuwagira n’okubawa abalabe be emmundu, era n’amwesasuza n’akuba bbomu ku bibuga ebiri ku nsalo ya Tanzania. Wadde abaduumizi be baamukubiriza okuddamu mu ngeri y’emu, Nyerere yakkiriza okutabaganya okwalabirirwa Pulezidenti wa Somalia, Siad Barre, ekyavaamu okussa omukono ku ndagaano ya Mogadishu. Endagaano eno yalambika nti amagye ga Uganda ne Tanzania galina okuva mu bifo waakiri 10 kilometres (6.2 mi) ewala okuva ku nsalo n'okwewala okuwagira amagye ag'oludda oluvuganya agaali gagenderera gavumenti za buli omu.

Tags:

Idi AminMilton OboteTanzania

🔥 Trending searches on Wiki Luganda:

OmwololaMariam Najjemba91.3 Capital FMOMWETANGOPallasoSusan NsibirwaArmeniaBobi WinePeace MutuuzoAgnes Atim ApeaWalifu y'OlugandaEnsimbuSwiidenObulwadde bw’ensigo (Kidney stone disease)Franc KamugyishaBassekalowooleza ne Bannakalowooleza ba Buganda abedda(The Great Thinkers of Ancient Buganda)Milton OboteBrooks County, GeorgiaLiberiyaSusan Nalugwa KiguliHope EkuduNolweGodfrey WalusimbiBurundiNabulagalaAmaanyi g’EnjubaOlupapula OlusookaOmusujja gw'EnkakaNzikiriza y'AbatumeOkudibaga okwakolebwa abafuzi b'amatwale(the distortions of colonialism)NamibiaKibalirampuyibbiri(Integers)AMALAGALAObulwadde bw'OkwebakaJackie ChandiruDemocratic Republic of CongoEnsibuko y'emizimu n'emisambwa ogimanyi ?SenegalKakiriOkusengekensonga okw'ekibalo(Mathematical logic)EbikolwaKampalaEkirwadde ky’ebolaEkyekebejjo (Empiricism)Ssekabaka Mutesa IIBulobaEnsikiso (Pulleys)BagandaObuziba(atoms)Nsanyukira ekigambo kino lyricsAlgeriaMercyline ChelangatKabakaBulaayaBrasilBettinah TianahEmbu z'AmannyaSandra SuubiMolly Nawe KamukamaHanshin TigersEnkoko🡆 More