Oulu Ülikuul

Tä om üts Soomõ suurõmbit ülikuulõ. 2010. a. oppõ sääl 15 800 üliopilast. Ülikoolin käü tüül umbõs 3000 tüütäjät ja sääl tetäs uurmistüüd päält 70 tiidüsalal. Ülikooli rektoris om 2015. aastagast saaniq olnuq Niinimäki Jouko.

Ülikuul om asotõt 1958. aastaga, ku Soomõ toonanõ president' Kekkoneni Urho kinnüt' säädüse ülikooli asotamisõ kotsilõ. Edimädseq üliopilasõq tulliq järgmädse aastaga.

Kõgõpäält olliq ülikoolin õnnõ filosoofia ja tehniga tiidüskunnaq ni oppajakõrgkuul. Arstitiidüse tiidüskund nakaś toimõndama 1960. a. Elektri- ja masinatekniga oppaminõ nakaś pääle 1965. a. Edimäne infoteknoloogia prohvõsri alost' 1990. a. ni 2000. a. asotõti majandustiidüse tiidüskund.

• Arstitiidüse tiidüskund
• Biokeemiä ja molõkuliarstitiidüse tiidüskund
• Ehitüskunsti tiidüskund
• Humanitaartiidüste tiidüskund
• Info- ja elektritekniga tiidüskund
• Kasvatustiidüste tiidüskund
• Luudustiidüste tiidüskund
• Oulu ülikooli kaubanduskõrgkuul
• Tekniga tiidüskund

Ülikoolin om kolm kampust. Pääkampus om Linnanmaa liinaosan, viis kilomiitrit keskliinast põh'apoolõ. Pääkampusõl ommaq näütüses pääraamatukogo, kasvotiide aid, eläjämuusõum ja geoloogia muusõum.

Arstitiidüse tiidüskund om Kontinkangasõ alal Oulu ülikooli haigõmaja kõrval.

Oulu ülikoolin om kah Giellagas instituut (saami keeli Giellagas-instituhtta), kon uuritas saami kiili ja kultuuri. Instituut om asotõt 2001. a. Sääl om võimalik oppiq saami kiilt ja saami kultuuri ni põhiainõs ku kah kõrvalainõs.

• Ahtisaari Martti, Soomõ innembäne president, Nobeli rahuauhinna võitja (2008)
• Lehtineni Lasse, innembäne Soomõ Eduskunna ja Õuruupa Liido Parlamendi liigõq
• Oikarineni Jarkko, Internet Relay Chati (IRC) arõndaja

• Oulu ülikooli kodolehekülg
• Giellagas instituut