Udeva Mõis

Tänapäeval jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas.

Udeva mõis kuulus 1594. aastal Kostivere mõisniku Ewolt Freytagi lesele Karin Hansdotter Lejonile, kes oli Hans Björnsson Lejoni tütar.

Ewolt Freytagi lese Karin Hansdotter Lejoni kaasavarana läks mõis Heinrich Ruthe valdusse. Nende tütre Margaretha kaasavarana läks mõis 1627. aastal Jakob von Hastferile. Vahepeal riigistatud mõisa kinnistab Rootsi kuningas Gustav II Adolf igaveseks omandiks Jakob Hastferile ja tema järeltulijatele, kelle poja Ewaldi Hastferi surma järel 1678. aastal sai mõisa omanikuks Ervita ja Aruküla mõisa omanik Franz Strassburg.

Kuigi Udeva mõisa omanikena nimetatakse ka von Lievenite ja von Lodede perekondi, jäävad püsivamalt mõisa omanikeks von Knorringud, kellele kuulub mõis kuni 1908. aastani. 1753. aastal saab pärandi jagamise teel Aruküla, Ervita ja Udeva mõisa omanikuks meeskohtunik Adam Friedrich von Knorring, kes pärandab mõisa 1775. aastal poeg Gotthard Johann von Knorringule. Gotthard Johan ehitas uhke Norra mõisa ja tema juhtimisel toimuvad suuremad ehitustööd ka Udeval. Ka tänaseks säilinud peahoone vare on ehitatud arvatavasti 1790ndatel. Gotthard Johani surma järel 1824. aastal päris Udeva mõisa vanaisa testamendiga pojapoeg Johann von Knorring. Viimane von Knorring, kellele Udeva mõis kuulub on kaptenleitnant Nikolai von Knorring, kes saab 135 000 hõberublale hinnatud mõisa omanikuks 1873. aastal ja müüs selle tormiliste aegade tõttu Vene keisririigis 1908. aastal.

Kuulsusrikkaks kujunes Udeva mõisa ajalugu ka viimase baltisaksa päritolu omaniku parun Bernhard von Maydelli ajastul. Olles ostnud 1917. aasta juunis, I Maailmasõja lõpul, 450 000 rubla eest Norra ja Udeva mõisa, jääb ta neist ilma juba sama aasta oktoobris, kui mõisad noore Eesti Vabariigi poolt riigistati. Pärast võõrandamist oli Maydell sunnitud loobuma Norra mõisast, kuhu kolis Rõhu algkool. Udeva mõis koos ligi 220 hektari maa ja majandushoonetega antakse 1583 krooni eest aastas endisele omanikule rendile. Majandushoonete hulgas on ka Udeva piiritusetehas, mille toodangu pealt on kokku lepitud eraldi rendimaksed

Hiljem muutus ta Norra mõisa kõrvalmõisaks, ning seda kasutati majandusmõisana.

6. detsembril 1933 otsustas Vabariigi Valitsus anda Udeva mõisa keskkoha krundi nr 91 karjakasvatuse eriotstarbekohana rendile Bernhard Maydellile

Mõisa ühekorruseline historitsistlik peahoone ehitati 19. sajandi teisel poolel. Nõukogude perioodil oli peahoone Udeva sovhoosi töötajate elamu. Mõisa peahoone hävis 11. novembril 1989 puhkenud tulekahjus, mille järel tehti katse hoone taastamiseks, kuid jäi lõpuks aastateks lagunema. Nüüdisajal veab mõisa ja pargi taastamist külakeskuseks MTÜ Uddewa.

Mõisa park on sarnaselt peahoonega tagasihoidlik. Väikese esiväljakuga peahoone eripäraks on, et see jääb pargiga külgneva maantee poole otsaga. Esiväljaku lõpetab peahoonet majandushoonetest eraldav tihedam puistuvöö, kus on aimatavad vanema regulaarse pargi katked.

Säilinud on mitu ümberehitatud kõrvalhoonet.

• Eesti mõisate loend