Põld Sööt
Sööt (ka jäätmaa) on mõnda aega üles harimata põllumaa, mida kasutatakse enamasti karjamaana.
Sööt viljelusmaa tähenduses on lääne- ja saarte murdes veel kare, kirde- ja idamurdes kelu.
Ajaloost
Põlluharimise algaegadel oli metsavaestel aladel maa sööti jätmine mullaviljakuse taastamise peamine moodus, Eestis kuni 1. aastatuhande keskpaigani pKr. Söödiviljelust arendati kuni 19. sajandini peamiselt külade ääremaadel, Lõuna-Eestis ka võsamaadel, kus külvikorraväliseid põllutükke hariti 4–5 aastat järjest ilma väetamata ning jäeti siis need 10–15 aastaks sööti.
Põhja-Eestis kasutati tihti nn kaeramaid, kus mõneaastase söötisoleku järel kasvatati ühel aastal rukist või kaera. Lääne-Eestis ja Saaremaal kasutati ka söödi hapendamist, kui maad kobestati kündes ja äestades 2–3 aastal järjest ning alles seejärel kasvatati sellel paar-kolm aastat vilja. Pärast seda jäeti maa uuesti sööti.
19. sajandi teisel poolel põlluharimine tõhustus ning vanad söödimaad muudeti pärispõlluks.
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- Herbert Ligi, Põllumajanduslik maakasutus Eestis XVI-XVII sajandil. Tallinn, 1963, 81–85.
Välislingid
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Sööt (põld), which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.