Riigivõlg

Riigi võlg on riigi rahandussüsteemi oluline osa. Riigi võlg seotud riigi võlgnevuste ja riigi tegeliku kulutusega aasta jooksul. Riiklik võlg arvutatakse kindlal ajahetkel ning selle arvutamiseks liidetakse kõik varasemad maksmata võlad kokku. Teisisõnu eelarve defitsiit on see, mis jääb mingis ajavahemikus riigil maksmata, sest neil puudub selleks raha ning need maksmata arved kuhjuvad ajajooksul riigi võlaks.

Valitsussektori võla võib liigitada sisevõlaks (võlgnevus riigisisestele laenuandjatele) ja välisvõlaks (võlg välismaistele laenuandjatele). Veel üks tavaline valitsemissektori võla jagamine toimub kestuse järgi kuni tagasimaksmise tähtpäevani. Lühiajaliseks võlaks peetakse tavaliselt kuni üheaastast või lühema tähtajaga võlga. Pikaajaliseks võlaks rohkem kui kümneaastase tähtajaga võetud võlgasid. Keskmise tähtajaga võlg jääb nende kahe piiri vahele. Valitsussektori võla laiem määratlus võib hõlmata kõiki valitsuse kohustusi, sealhulgas tulevasi pensionimakseid ja makseid kaupade ja teenuste eest, mille valitsus on lepinguga sõlminud, kuid mida pole veel makstud.

Valitsused loovad võla võlakirjade emiteerimise teel. Vähem krediidivõimelised riigid laenavad mõnikord otse riikideülestelt organisatsioonidelt (nt Maailmapank) või rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt.

Rahaliselt suveräänses riigis näiteks Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia on omavääringus hoitav riigivõlg pelgalt keskpangas hoitavad hoiused. Sel viisil on sellel "võlal" väga erinev tähendus kui võlal, mille omandavad leibkonnad, kelle sissetulek on piiratud. Rahaliselt suveräänsed valitsused emiteerivad oma valuutat ega vaja seda tulu kulutuste finantseerimiseks.

Eestil on madal riigivõlg. Eesti riigivõlga mõõdetakse kui “valitsemissektori võlga”, mis tähendab kõigi valitsustasandite võlgu. Rahandusministeerium vastutab valitsuse eelarve koostamise eest ja allub otseselt riigikogule. Ministeerium annab Eesti riigivõla haldamise ülesande riigikassa osakonnale. Riigikassa osakond peab raamatupidamisarvestust valitsusasutuste ja riigiasutuste kohta.

Eesti valitsussektori võla suhe SKPsse kasvas 2019. aasta esimese kvartaliga võrreldes 1,3 protsendipunkti ehk 389 miljoni euro võrra . Tõusis 9,3 protsendini ning jõudis juuniks 2,5 miljardi euroni, selgub Eurostati andmetest Kolmanda kvartali lõpus oli Eesti riigivõlg endiselt Euroopa madalam. Valitsussektori võla suhe SKPsse eelmise aasta kolmanda kvartali lõpus oli Eestis 9,2 protsenti.

Eesti võla suhe SKPsse on väike. Mida väiksem on võla suhe SKPsse seda väiksem on risk. Suur võla suhe SKPsse võib riigil välisvõlgade tasumise keerukamaks muuta ja võlausaldajad võivad laenuotsimisel taotleda suuremat intressi.

• Eesti riigivõlad 1. jaanuaril 1940