Räpina Mõis

See artikkel räägib rüütlimõisast; kirikumõisa kohta vaata artiklit Räpina kirikumõis.

Räpina mõis asutati Poola võimu ajal 1582. aastal riigimõisana. 1625. aastal annetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa Bengt Oxenstiernale, kellest sai hiljem Liivimaa kindralkuberner. 1717. aastal annetas Peeter I mõisa Venemaa peaprokurör Pavel Jegužinskile, 1728. aastal ostis mõisa Peeter I õukondlane Gustav von Löwenwolde. Jelizaveta I konfiskeeris mõisa ja saatis selle omaniku Siberisse asumisele, Katariina II aga tagastas mõisa tema pärijatele. 1835. aastal ostis mõisa Gustav Schultz, kuid juba aasta pärast läks mõis Gustav Eberhard von Richteri valdusse.

1853. aastal ostis mõisa Peter Anton von Sivers Õisust, kes tegutses ka Pärnu-Viljandi Põllumajandusseltsi presidendina 1850–1853. 1869 suri mõisas Pommerist pärit Räpina mõisavalitseja Fr. W. Heuer, kes oli 31 aastat mõisahärrat teeninud.

1919. aasta maareformiga läks mõis taas riigi omandusse ning peatselt asus seal tegutsema Räpina Aianduskool. Mõisa peahoone (Sillapää loss) jäi kooli käsutusse kuni uue õppehoone valmimiseni 1984. aastal.

Räpina rüütlimõisa juurde kuulusid Mägiotsa, Raigla ja Võõpsu kõrvalmõisad ning Vaadimäe karjamõis. Kuni 19. sajandi alguseni oli Räpina mõisa kõrvalmõis ka Kahkva mõis.

  Pikemalt artiklis Sillapää loss

1850. aastatel ehitatud mõisa hilisklassitsistlikku peahoonet ehk härrastemaja nimetatakse Sillapää lossiks.

  Pikemalt artiklis Sillapää lossi park

Mõisa juures asub 8 ha suurune mõisapark, mille kavandas 1880. aastatel Walter von Engelhardt.

  Pikemalt artiklis Räpina mõisa kalmistu

Metsatukas, u2,5 km kaugusel mõisast asus von Löwenwoldede perekonnakalmistu. Kalmistu on tänapäeval hävinud.

  Pikemalt artiklis Räpina paberivabrik

Gustav von Löwenwolde rajas Räpina mõisa juurde jahu-, sae- ja paberiveski. Paberiveskist sai alguse Räpina paberivabrik.