Pärtlipäev

august">24. augustil, kirikukalendris on see apostel Bartolomeuse mälestuspäev. Seda päeva nimetati ka seenekülvi, meelõikus- ja rohupäev.

Pärtlipäeva peeti piirkonniti nagu rukkimaarjapäevagi (15. august) rukkikülvi poolitajaks, päeva kohta väideti "on keset rukkikülvi aega". Lõuna-Eestis arvati parim külviaeg olevat kolm päeva enne või ka kolm päeva pärast pärtlipäeva, sellel päeval külvata ei soovitatud. Üldiselt põllule ei mindud, kuid muid töökeelde ei olnud. Pärtlipäev oli sügissuviste koristustööde haripunkt. Jätkus suvivilja koristus, kuid rukkilõikus pidi olema lõppenud, sest tulemas oli kartulivõtt. Põhja-Eestis jäi ära keskhommikune söömaaeg.

Sel päeval nenditi kapsaste valmimist ("Pärtel pöörab kapsaste päid") ja lehmade piimaanni vähenemist ("Pärtel lakub piimapüttide põhjad"). Kui tarupuust lõigati mett vaid korra suvel, tehti seda sageli pärtlipäeva paiku. Ida-Eestis oli komme pärtlipäeval kaalikaid maitsta, siis saavad need edaspidi head magusad. Pärtlipäevast algas pähklikorjandus metsades, sest pähklid hakkasid valmima.

Saaremaal valmistati rukkimaarjapäeva paiku lehisi - lehtpuuvihtu. Saare-, vahtra-, kase- või muust lehtpuust vihad tehti suurtesse kubudesse lammaste talviseks söödaks. Saaremaal algas ka humalakorjamine ("Pärtel paneb humalale viimase viha sisse"), Lääne-Eestis pidid olema kitkutud linad ning talirukis ja -nisu pidid olema külvatud.

Eesti rahvakalender peab pärtlipäeva sügise alguseks ("Pärtel viskab külma kivi vette").. Virumaal seostati pärtlipäevaga esimest sügistormi (pärtliraju), Lõuna-Eestis pääsukeste äralendu ja halla.

• Bartolomeus
• Pärtliöö