Modena Ja Reggio Hertsogkond

Seda valitses Este dünastia, aastast 1814 Austria-Este ertshertsogid.

Modena ja Reggio hertsogkond Ducato di Modena e Reggio Ducatus Mutinae et Regii 1452–1859, vaheaeg 1796–1814
Lipp
Põhja-Itaalia aastal 1494: Este territooriumid (Modena, Reggio ja Ferrara) kollasega.
Valitsusvorm	vasall
Osa	Saksa-Rooma riik
Pealinn	Modena
Religioon	katoliku kirik
Riigikeeled	itaalia, ladina

1452. aastal läänistas keiser Friedrich III hertsogkonna Borso d'Estele, kelle perekond valitses Modenat ja Reggio Emiliat sajandeid. Borsol õnnestus 1450. aastal panna oma vend markkrahviks külgnevas paavsti Ferrara hertsogkonnas, kus ta sai hertsogiks 1471. aastal. Este maad Saksa-Rooma riigi lõunapiiril Kirikuriigiga moodustasid stabiilse puhverriigi mõlema huvides.

 

Esimesed Este hertsogid valitsesid rünnakukindlalt ning saavutasid majandusliku ja kultuurilise tipptaseme: Borso järglane hertsog Ercole I ehitas Modena ümber vastavalt Biagio Rossetti plaanidele, tema järglased olid kunstnike nagu Tizian ja Ludovico Ariosto patroonid. Cambrai liiga sõjas võitlesid Modena väed aastast 1508 paavsti teenistuses Veneetsia vabariigi vastu. Hertsog Alfonso II surmaga aastal 1597 hertsogiliin hääbus. Este maad päris Alfonso nõbu Cesare d'Este, siiski ei tunnistanud järglust paavst Clemens VIII ja Kirikuriik hõivas lõpuks Ferrara. Cesare võis Modena ja Reggio keiserliku läänina säilitada.

1628. aasta Mantova pärilussõjas asusid Modena hertsogid Habsburgide Hispaania poolele ja said keiser Ferdinand II käest vastutasuks Correggio. Hispaania pärilussõja ajal aeti hertsog Rinaldo Louis-Joseph de Vendôme'i juhitud Prantsuse vägede poolt minema, ta sai tagasi tulla alles aastal 1707. Aastal 1711 neelati Estede poolt väike Mirandola hertsogkond.

Tema järglane Francesco III toetas 1740. aasta Austria pärilussõjas Prantsusmaad ja saadeti Habsburgide vägede poolt pagulusse, kuid tema hertsogkond taastati 1748. aasta Aacheni rahuga.

Aastal 1796 okupeeriti Modena taas Prantsuse armee poolt, mida seekord juhtis Napoleon Bonaparte, kes tagandas hertsog Ercole III ja asutas tema territooriumil Tsispadaani vabariigi. 1801. aasta Lunéville'i rahulepinguga sai viimane Este hertsog kompensatsiooniks Breisgau piirkonna endise Kaugema Austria territooriumil Edela-Saksamaal ja suri aastal 1803. Pärast tema surma päris hertsogitiitli tema väimees, Habsburgide-Lotringite ertshertsog Ferdinand, keiser Franz II onu.

Napoleoni Itaalia kuningriigi lõpetamisega aastal 1814 asus Ferdinandi poeg Francesco IV taas Modena hertsogina valitsema. Varsti pärast seda päris ta oma emalt Massa ja Carrara territooriumid. Itaalia ühinemise käigus aeti Austria-Este hertsogid aastatel 1831 ja 1848 lühikeseks ajaks minema, kuid nad tulid varsti tagasi.

Itaalia teise iseseisvussõja ajal pärast 1859. aasta Magenta lahingut sunniti viimane hertsog Francesco V taas põgenema, seekord jäädavalt. Detsembris ühines Modena koos Toscana ja Parmaga Kesk-Itaalia ühendatud provintsidesse, mis annekteeriti märtsis 1860 Sardiinia kuningriiki.

• Modena (Modena hertsogkond)
• Reggio (Reggio hertsogkond)
• Guastalla
• Frignano
• Garfagnana
• Lunigiana
• Massa ja Carrara (Massa ja Carrara hertsogkond)

Modena hertsog oli:

• Modena (isand 1288, hertsog 1452) ja Reggio (nell'Emilia) (isand 1289, hertsog 1452) hertsog
• Ferrara hertsog (isand 1264, hertsog 1471-1597)
• La Mirandola (1710), Massa (1829) ja Guastalla (1847) hertsog
• Saksa-Rooma riigi vürst, Carpi (1525), Correggio (1659), San Martino in Rio (1752) ning Carrara ja Lunigiana (1829) vürst
• Montecchio (1597, markiikond aastast 1569), Scandiano (1645) ja La Concordia (1710) markii
• Novellara (1737) ja Bagnolo (1737) suveräänne krahv
• Jeno ed Avad (Ungari, 1726) krahv
• Sassuolo (1373), San Martino in Spino (1710), Campogalliano (1752), Castellarano (1752), Rodeglia (1752), Ieno ja San Cassiano isand

• Ferrara ja Modena hertsogid
• Itaalia ajalooliste riikide loend