Meditsiiniinfomaatika

See on multidistsiplinaarne ala, mis kasutab tervishoiuinfotehnoloogiat tervishoiu kvaliteedi, tõhususe (madal hind tagab parema kättesaadavuse) ning uute võimaluste arendamiseks. Seotud teadusharude hulka kuuluvad infoteadus, arvutiteadus, sotsiaalteadus, käitumisteadus, juhtimisteadus ja muud teadusharud.

Ameerika Ühendriikide Rahvuslik Meditsiiniraamatukogu kirjeldab meditsiiniinformaatikat kui "interdistsiplinaarset uurimust, mis kujundab, arendab, kohandab ja rakendab infotehnoloogial põhinevaid uuenduslike tervishoiuteenuste kohaletoimetamist, käitlust ning planeerimist". See tegeleb ressursside, seadmete ja meetoditega, mida on vaja tervise ja biomeditsiini omandamisel, säilitamisel ja kasutamisel. Meditsiiniinformaatika tööriistad sisaldavad arvuteid, meditsiinijuhendeid, ametlikke meditsiinilisi terminoloogiaid, informatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteeme. Seda rakendatakse õenduses, kliinilises meditsiinis, hambaravis, farmaatsias, rahvatervises, tööteraapias, füsioteraapias, biomeditsiiniuuringutes ja alternatiivmeditsiinis, mis on kõik loodud selleks, et täiustada patsiendi hoolduse tõhusust, veendudes, et genereeritud andmed on kõrgekvaliteedilised.

Selle valdkonna rahvusvahelised standardid katab ICS 35.240.80, kus ISO 27799:2008 on üks peamisi osi.

Meditsiiniinformaatika sisaldab kliinilise informaatika alamvaldkondi, milleks on patoloogiline informaatika, kliinilise uurimuse informaatika (loe sektsiooni allpool), pilditehniline informaatika, rahvatervise informaatika, kogukonna tervishoiu informaatika, kodutervise informaatika, õenduse informaatika, meditsiiniline informaatika, tarbija tervise informaatika, kliiniline bioinformaatika ning hariduse ja uurimuse informaatika tervishoiu ning farmaatsia informaatikas.

Kliiniline informaatika

Kliiniline informaatika on seotud informatsiooni kasutamisega tervishoius haiglas praktiseerivate arstide poolt.

Kliinilised informaatikud kujundavad ümber tervishoidu analüüsides, kavandades, rakendades ning hinnates informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteeme, mis täiustavad indiviidide ning rahva ravi tulemusi, arendavad patsiendi hooldust ning tugevdavad arstide ja patsientide omavahelist suhtlust. Kliinilised informaatikud kasutavad oma teadmisi patsiendi hooldusest koos arusaamaga informaatika üldisest ettekujutusest, meetoditest ning meditsiiniinformaatika tööriistadega selleks, et:

• hinnata tervishoiu professionaalide, patsientide ning nende perekondade informatsiooni- ja teadmistevajadust;
• iseloomustada, hinnata ja täiendada kliinilisi protsesse;
• arendada, rakendada ja täiendada kliiniliste otsuste tugisüsteeme;
• juhatada ja osaleda kliinilise informatsiooni süsteemide hankimises, kohandamises, arendamises, rakendamises, juhatamises, hindamises ning pidevas arengus.

Arstid teevad koostööd teiste tervishoiu ja infoteaduste spetsialistidega, et arendada meditsiiniinformaatika tööriistu, mis tagaksid patsiendile ohutu, tõhusa, asjakohase, patsiendikeskse ning õiglase hoolduse. Paljud kliinilised informaatikud on samuti arvutiteadlased.

2011. aasta oktoobris kuulutas Ameerika Meditsiinierialade Nõukogu - organisatsioon, mis tagab ülevaate Ameerika Ühendriikide erialaarstide sertifitseerimisel - välja uue raviarsti sertifikaadi kliinilises informaatikas. Esimene eksam kliinilise informaatika sertifikaadi saamiseks toimus 2013. aasta oktoobris ning seda korraldas Ameerika Ennetava Meditsiini Nõukogu (AEMN). Eksami sooritas positiivselt 423 inimest, kes astusid 2014. ametisse kliinilise informaatika diplomaatidena.

On olemas stipendiumiprogrammid raviarstidele, kes soovivad saada nõukogu poolt sertifitseeritud kliinilisteks informaatikuteks. Selleks peavad nad lõpetama meditsiinikooli Ameerika Ühendriikides, Kanadas või mõnes koolis, mis on kiidetud heaks AEMN-i poolt. Lisaks peavad nad sooritama esmase residentuuriprogrammi erialal nagu sisehaigused (või üks 24 allerialast, mis on tunnustatud AEMN-i poolt) ja peavad olema sobivad kandidaadid arstipraksise pidamiseks osariigis, kus nende stipendiumiprogramm asub. Stipendiumiprogramm kestab 24 kuud, mille kestel stipendiaadid pühendavad oma aega informaatika rotatsioonidesse, didaktilistesse meetoditesse, uuringutesse ning kliinilisse töösse, mis on omakorda ka nende põhieriala.

Ülemaailmne arvutitehnoloogia kasutus meditsiinis algas 1950. aastate alguses koos arvutite populaarsuse kasvuga. Gustav Wagner avas 1949. aastal Saksamaal esimese informaatika kutseorganisatsiooni. Meditsiinilise ja tervishoiu tehnoloogia eelajaloo, ajaloo ja tuleviku kohta on võimalik lugeda viites. Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Hollandi ülikoolides asutati 1960. aastatel spetsialiseerunud osakonnad ning loodi informaatika koolitusprogrammid. Meditsiiniinformaatika uuringud said alguse Poolas ja Ameerika Ühendriikides 1970. aastatel.

Algul nimetati meditsiiniinformaatikat meditsiiniliseks arvutamiseks, biomeditsiiniliseks arvutamiseks, meditsiiniliseks arvutiteaduseks, arvutimeditsiiniks, meditsiini elektroonsete andmete töötlemiseks, automaatseks meditsiiniliste andmete töötlemiseks, meditsiinilise informatsiooni töötlemiseks, meditsiinilise informatsiooni teaduseks, meditsiiniliseks tarkvaraarenduseks ning meditsiiniliseks arvutitehnoloogiaks.

Meditsiiniinformaatika kogukond kasvab ka tänapäeval. Seda ei saa nimetada täisküpseks erialaks, aga Ühendkuningriigi vabatahtlik registreerimisasutus – Ühendkuningriigi Meditsiiniinformaatika Nõukogu – pakkus välja kaheksa osakonda – informatsiooni haldamine, teadmiste haldamine, portfoolio/programmi/projekti haldamine, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, kliiniline informaatika, tervisekontrolli andmed (teenuse- ja äripõhised), meditsiiniinformaatika teenuse haldamine. Nendesse osakondadesse kuuluvad professionaalid, kes töötavad riiklikes tervishoiuteenustes, ülikoolides, äriteenustes ning lahenduspakkujate all.

Alates 1970. aastatest kõige esileküündivam rahvusvaheline koordineeriv asutus on olnud Rahvusvaheline Meditsiiniinformaatika Ühendus.