Mati Põldre: Eesti filmirežissöör

oktoober">23. oktoober 1936 Tallinn – 7. veebruar 2023) oli eesti filmirežissöör ja -operaator.

Mati Põldre läks 13-aastaselt Tallinna Pioneeride Palee fotoringi ning tegi täikalt ostetud filmikaameraga sel ajal oma esimese filmi (8 sekundit kestnud katsetus "Ema toob kuurist puid", ei ole säilinud).

1960. aastal lõpetas Põldre Tallinna 2. Keskkooli. 1961. aastal üritas ta astuda Moskva Üleliidulisse Riiklikku Kinematograafiainstituuti, aga ei läbinud sealset konkursisõela. Kuid saanud mitu filmitegijaametit selgeks praktilises töös, täiendas ta end hiljem filmikunsti erialakursustel Prahas (1970), Krakowis (1971) ja Moskvas (1974). Esimesed filmitööristsed sai Põldre valgustajana Tallinnfilmis 1954. aastal.

Mati-Jüri Põldre töötas 1959. aastast Eesti Televisiooni "Aktuaalse kaamera" toimetuses, kus monteeris filmitud uudiselõike. Aastatel 1961–1967 oli ta "Aktuaalse kaamera" kroonikaoperaator, 1963. aastal sai ta Eesti Televisiooni laste- ja noortesaadete peatoimetuse juhtoperaatoriks.

1968. aastast hakkas filme tegema Eesti Telefilmis, esialgu filmioperaatori ja hiljem ka režissöörina.

1993. aastast tegi ta filme filmistuudios Lege Artis Film.

1999. aastal kolis Põldre Pärnusse, kus hakkas ühisgümnaasiumis filmi- ja videokunsti õpetama. Pärnu antropoloogiafestivali päevil juhendas ta filmihuvilisi Põldre filmiõpitoas.

Viimased suuremad teleprojektid olid sajandivahetusel eetrisse jõudnud dokumentaalsarjad "Loomakliinik" (25 osa; dokumenteeris loomaarstide tööd Tiina Toometi loomakliinikus; sari oli eetris alates oktoobrist 1999 Kanal 2-s) ja "Kahjukäsitlejad" (20 osa, oli eetris 2000. aastast Kanal 2-s).

Filmioperaatori ja -režissöörina

Mati Põldre filmiloomingu saab tema kui filmitegija rollide järgi liigitada kaheks: operaatorina on ta teinud üle 80 peamiselt muusikateemalise dokumentaalfilmi ja režissöörina üle 50 filmi. Kuid paljude filmide tegemisel täitis ta mõlemat (ja sageli ka stsenaristi) rolli ise.

Ta on oma filmides portreteerinud paljusid eesti kultuuritegelasi ja andnud ülevaate nende loomingust, näiteks

• Artur Rinne ("Meie Artur", 1968; kaasstsenarist),
• Jaan Talts ("Perpetuum mobile", 1968),
• Vladimir Sapožnin ("Boba", 1971),
• Georg Ots ("Colas Breugnon", 1974; "Muusikarüütel", 1980),
• Raimond Valgre ("Igavesti Teie", 1976; "Need vanad armastuskirjad", 1992),
• Eri Klas ("Peadirigent", 1985),
• Käbi Laretei ("Mineviku heli", 1995),
• Lauri Leesi ("Õpetaja", 1997).

Mati Põldre on lavastanud täispikad mängufilmid "Kevad südames" (1984, muusikaküllane telefilm lastele, lapstäht Toomas Uibo hääle ja esinemisnäidete dokumenteerimine) ja "Need vanad armastuskirjad" (1992, romantilises võtmes mängufilm Raimond Valgre elukäigust ja loomingust).

Stsenaristi ja näitekirjanikuna

Põldre tegi filmide ettevalmistusfaasis mahukat uurimistööd ning kirjutas paljude oma dokumentaalfilmide stsenaariumi ise. Kuid ta tegi viljakat koostööd ka teiste filmiloojatega, näiteks oli ta Grigori Kromanovi dokumentaalfilmi "Meie Artur" (1968) kaasstsenarist. Artur Rinnest räägib ka tema näidend "Arturi laulud ja aastad" (lavastaja Margus Vaher), mis esietendus 2. aprillil 2009 Ugala teatri suures saalis.

Mati Põldre ema oli kunstiõpetaja Asta Põldre (1916–2004), kes õpetas Märjamaal joonistamist ja käsitööd.

Tema esimene abikaasa Lilian Põldre (1930–1992) oli Eesti Televisiooni lastesaadete toimetaja ja stsenarist. 1994. aastast oli Mati Põldre abielus teleajakirjanik Ela Tomsoniga (s 1945); nad veetsid pensionipõlve Pärnus.

• 1974 – Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
• 1995 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (Johannes Pääsukese nimeline preemia: viimaste aastate looming)
• 2001 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia
• 2014 – Pärnu vapimärk (filmikunsti valdkonnas tegutsedes Pärnu linna kunstielu arengule kaasa aitamise eest)