Lohkkeraamika Kultuur

Peamiselt levis lohkkeraamika kultuur Svealandi, Götalandi, Ahvenamaa, Kirde-Taani ja Lõuna-Norra rannikualadel. Kuigi lohkkeraamika kultuuri majandus oli mesoliitiline, liigitatakse ta enamasti neoliitikumi kultuuride sekka, kuna samal ajal jõudis lõuna poolt Skandinaaviasse põllumajandus. Lohkkeraamika inimesed tegelesid enamasti mererannal püügimajandusega ja nad osalesid kaubavahetuses nii Skandinaavia sisemaa põlluharijate kui ka teiste Läänemere-äärsete hõimudega.

Skandinaavia küttidest-korilastest põlvnev lohkkeraamika rahvastik oli geneetiliselt homogeenne ja eristub selgelt ümbritsevatest hõimudest. Lohkkeraamika kultuur tekkis Kesk-Rootsis umbes 3500 eKr ja asendades järk-järgult lehterpeekrite kultuuri kogu Lõuna-Rootsi rannikualal. Järgnevad sajandid eksisteeris see lehterpeekrite kultuuriga kõrvuti. Umbes 2800 eKr tekkis lohkkeraamika kultuuri kõrvale Lõuna-Rootsis nöörkeraamika kultuur, mis oli aastaks 2300 eKr lohkkeraamika kultuuriga ühte sulanud ja pannud sellega aluse Põhjamaade pronksiaja rikkalikule pärandile. Tänapäeva skandinaavlased (kuid mitte saamid) põlvnevad ühes osas geneetiliselt just lohkkeraamika kultuuri inimestest.

Ojamaa saarel on välja kaevatud umbes 180 lohkkeraamika kultuurist pärinevat matust. Tavaliselt oli tegu maa-aluste matustega, kuigi esines ka põletusmatust. Erinevalt lehterpeekrite kultuurist ei püstitanud lohkkeraamika kultuur megaliitilisi hauakive. Lohkkeraamika matuste eristavaks tunnuseks on punase ookri kasutamine. Hauapanuste seast on leitud keraamikat, metssea kihvad ja lõuad, rebaste, koerte ja hüljeste hammasripatseid, harpuune, odaotsi, luust, kivist ja ränist kirveid ning muid esemeid. Kildast esemed ja sõjakirved viitavad lohkkeraamika inimeste suhtlusele teiste hõimudega Põhja-Euroopas ja Läänemere ääres. Samasse matmispaika sängitati igas vanuses nii mehi kui naisi, puuduvad märgid sotsiaalse staatuse erinevusest. Surnumajad ja ümbermatmised viitavad aga keerukale matusekombestikule.

Lohkkeraamika kultuuri majandus tugines kalapüügile, jahipidamisele ja korilusele. Asulakohtadest on leitud põdra, hirve, kopra, hülge, delfiini ja metssea luid. Väga tähtis elatusallikas oli hülgejaht. Üks selle kultuuri tunnusjoon oli hooajaline ränne. Rootsi idarannikul elanud lohkkeraamika kultuuri inimesed veetsid ilmselt suurema osa aastast oma peamises asulas, tehes hooajalisi retki sisemaale, et küttida metssigu ja karusloomi ning vahetada kaupu sealsete maaharijate kogukondadega.