Kaoseteooria on matemaatika haru, mis uurib deterministlike võrranditega kirjeldatavate keerukate dünaamiliste süsteemide korrapäratut, juhusliku protsessiga sarnanevat käitumist.
Kaoseteooria on valdkondadeülene teooria, milles väidetakse, et kaootilise komplekssüsteemi näivalt juhusiku käitumise taga peituvad süsteemne alustruktuur, pidev tagasiside, kordused, enesesarnasus, fraktalid ja iseorganiseeruvus.
Liblikaefekt kirjeldab, kuidas deterministliku mittelineaarse süsteemi ühe oleku väike muutus võib kaasa tuua suure erinevuse süsteemi hilisemas olekus ehk süsteem on äärmiselt tundlik algtingimuste suhtes. Tuntud reaaleluline metafoor antud süsteemide piltlikustamiseks on ütlusː "liblika tiivalöök Brasiilias võib tekitada orkaani Texases".
Esimeste seas avastas dünaamilise süsteemi kaootilisuse Henri Poincaré. 1880. aastal kolme keha probleemi uurides leidis ta, et gravitatsioonijõuga seotud kolme keha süsteemis on peale perioodiliste orbiitide olemas ka mitteperioodilised, nii-öelda kaootilised orbiidid. Üks tänapäevase kaoseteooria loojaid on USA matemaatik ja meteoroloog Edward Norton Lorenz (1917–2008). Tema sõnastas 1960. aastatel niinimetatud liblikaefekti: väga väikesed algandmete muutused võivad kutsuda esile täiesti erinevad lõpptulemused. Tänapäeval on kaoseteooriast kujunenud oluline teadusharu, millel on oma seaduspärasused ja mida rakendatakse peaaegu kõigis valdkondades.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Kaoseteooria, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.