Jõulusaar

 

Jõulusaare geograafilised koordinaadid on 10°30′S 105°40′E. Saar paikneb Austraalia linnast Perthist 2600 km loodes, Indoneesia saarest Jaavast 500 km lõunas ja Kookossaartest 975 km kirdes. Austraalia mandri lähim koht Exmouth asub 1560 km kaugusel. Saare suurim pikkus on 19 km ja suurim laius 14½ km. Saare pindala on 135 km², millest 65% moodustab 1980. aastal loodud rahvuspark. Rannajoon on 139 km pikk. Saar ulatub merepõhjast umbes 4500 meetri kõrgusele. Kõrgeim tipp on saare lääneosas asuv Murray Hill (361 m). Saart ümbritseb kitsas korallrahu.

Kliima

Saarel on lähisekvatoriaalne kliima. Õhutemperatuur kõigub vähe. Kõige soojem on märtsis ja aprillis, mil õhutemperatuur tõuseb 29 °C-ni. Kõige külmem on augustis, mil keskmine madalaim õhutemperatuur on 23 °C. Juulist novembrini kestab kuivem aastaaeg. Vihmaperiood algab novembris ja lõpeb märtsis. Vihmaperioodil esinevad mussoonid ja mõnikord taifuunid.

Elustik

 

Saare loodus on püsinud suures osas inimtegevusest puutumatuna, sest saar asustati alles 19. sajandi teisel poolel. Suurem osa saarest on kaetud troopilise vihmametsaga.

Üks tavalisimaid liike Jõulusaarel on maakrabi Gecarcoidea natalis, kes elab ka Kookossaartel. Igas novembris (sõltuvalt kuu faasist) suunduvad miljonid krabid rannikule, et ookeani munad muneda. Lisaks on saarel maailma suurim kookosevaraste populatsioon. Selgrootuid on saarel vähe uuritud. Praeguseks on loetletud 14 liiki tigusid, 70 liiki ööliblikaid, 90 liiki mardikaid ja mitu liiki ämblikke.

Saarel pesitseb 23 linnuliiki, sh 9 liiki merelinde. Jõulusaare fregattlind (Fregata andrewsi), metssuula (Papasula abbotti), jõulusaare haugaskakk (Ninox natalis) ja jõulusaare keisertuvi (Ducula whartoni) pesitsevad ainult sellele saarel. Jõulusaare lipul on kujutatud väike-troopikalindu (Phaethon lepturus).

Algselt elutses Jõulusaarel viis imetajaliiki. Rotiliigid Rattus nativitatis ja Rattus macleari surid välja varsti pärast fosfaadikaevandamise algust. Karihiir Crocidura trichura arvati 20. sajandi alguses väljasurnuks. Ta avastati 1990. aastatel uuesti, kuid pärast seda pole teda enam kohatud. Kiiresti väheneb nahkhiirte Pipistrellus murrayi ja Pteropus melanotus arvukus. Saarele on sisse toodud kodurott, koduhiir, kass ja koer.

Saarel elas algselt kuus roomajaliiki, neist kaks liiki skinke, kaks liiki gekosid ja üks pimemadulaste liik on endeemsed. Lisaks on saarele mitu liiki sisse toodud, sh Hemidactylus frenatus.

Kui varem ohustas elustikku ulatuslik fosfaatide kaevandamine, on tänapäeval kohalikele loomaliikidele suurimaks ohuks Aafrikast sisse toodud sipelgas Anoplolepis gracilipes.

Esimesena möödus saarest 1643. aasta esimesel jõulupühal inglise kapten William Mynors Briti Ida-India Kompanii laeval "Royal Mary". Esimest korda on Jõulusaart märgitud Hollandis 1666. aastal ilmunud kaardil. 1688. aasta märtsis käis esimesena saarel inglise meresõitja William Dampier, kes avastas, et saar on asustamata.

Saare fosfaadivarud avastati 1888. aastal ja saar läks brittidele. Varsti pärast seda rajati saarele asula, kus elasid peamiselt Singapurist, Hiinast ja Malaisiast pärit töölised. Fosfaati hakati kaevandama 1890. aastal.

Teise maailmasõja ajal 31. märtsil 1942 okupeeris saare Jaapan. Saar läks uuesti Suurbritannia valdusse 1945 ja anti Austraalia valdusse 1. oktoobril 1958.

Saare 2000 elanikku elavad peamiselt saare põhjatipu asulates (The Settlement, Silver City, Flying Fish Cove, Poon Saan ja Drumsite). Pealinn ja suurim asula on Flying Fish Cove. Suurem osa elanikest on hiina-austraalia või malai-hiina päritolu. Suurimad usundid on budism, islam, kristlus ja taoism. Saarel asub asüülitaotlejate jaoks loodud keskus.

Saarel asub lennujaam. Kaks korda nädalas väljuvad lennud Perthi ja Jakartasse. Lende teenindab Virgin Australia.

Saarel oli ka standardrööpmeline raudtee, mis ehitati fosfaadi vedamiseks, kuid jäeti 1987. aastal maha ning on nüüdseks üles võetud.