Ancona

Ancona asub Roomast 280 km kirdes. Ancona on tähtis sadamalinn Aadria mere ääres. Linnal on praamiühendus Kreeka ja Horvaatia linnadega. Anconas elab 2023. aasta seisuga 98 950 elanikku.

Ancona
itaalia Ancona
Ancona lipp
Pindala	125 km² (2011)
Elanikke	98 356 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 13° 31′ E

Linna asutasid 387 eKr kreeka kolonistid.

Ancona kliima on niiske subtroopiline. Linn asub Vahemere ja mandrilise piirkonna piiril. Sademeid esineb aastaläbi. Talved on jahedad (jaanuari keskmine temperatuur on 5 °C), sagedasti esineb vihma ja udu. Kõige külmemal perioodil võib temperatuur väljaspool kesklinna ulatuda –10 °C-ni. Võib esineda ka lund, eriti kesklinna ümbritsevatel küngastel. Suve on tavaliselt soojad ja niisked (juuli keskmine temperatuur on 22,5 °C). Kuid temperatuur võib küündida isegi 35–40 °C-ni, eriti kui tuul puhub lõunast või läänest. Üsna tavalised on ka äikesetormid, eriti augustis ja septembris. Aeg-ajalt võivad tekkida äkilised üleujutused, tuuletormid ja isegi rahe. Kevad ja sügis on muutliku ilmaga.

 

Linna külmarekord –15,4 °C püstitati 1967. aastal, soojarekord 40,8 °C pärineb 1968. aastast.

Ancona katedraal

Ancona katedraal on pühitsetud Juudas Cyriacusele ning see pühitseti sisse 11. sajandi alguses. Kirik valmis aastal 1189. Kirik restaureeriti aastal 1234. Katedraal on ehitatud Kreeka risti ja muude Bütsantsi kunsti elementide eeskujul. Interjöör on säilinud esialgsel kujul. Kirik restaureeriti 1980.

Traianuse kaar

 

 

 

Traianuse kaar 18 meetrit kõrge ning 3 meetrit lai marmorehitis. See seisab platvormil, milleni viib lai trepp. Tegemist on ühe paremini säilinud Roomaaegse monumendiga maailmas. See ehitati sadamamüüri ülaosas asuva kaldatee sissepääsuks. Kaar on oma nime saanud sadama rajanud keisri Traianuse järgi. Kaarkäiku ääristavad pjedestaalidel paiknevad Korintose sambad.

Lazzaretto kompleks

Kompleksi projeteeris arhitekt Luigi Vanvitelli 1732. aastal. Kompleks on üle 20 000 ruutmeetri suurune. Kompleks on ehitatud selleks, et kaitsta linna nakkushaiguste eest, mis koos laevadega linna jõuavad. Hiljem on seda kasutatud ka sõjaväehaiglana ning kasarmuna. Praegu on kompleks kasutusel kultuurinäituste jaoks.

• Piiskopipalee. Piiskopipalees suri paavst Pius II aastal 1464.
• Santa Maria della Piazza. Keskaegne romaani stiilis kirik, millel on keerukas arkaadfassaad. Ehitatud aastal 1210.
• Palazzo degli Anziani. Palee, mis on pühendatud eakatele inimestele (anziani on tõlkes 'eakad'). Palee ehitati aastal 1250, sellel on kõrged kaarekujulised konstruktsioonid.
• Palazzo del Governo
• Santi Pellegrino ehk Teresa kirik
• Santissimo Sacramento kirik