Ülo Koit (21.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2008) |
märts">21. märts 1925 Tartu – 14. september 1996 Läti) oli Eesti NSV ajakirjanik, ühiskonnategelane ja KGB agent. [2].
Ta oli ajakirjanik Ada Koidu (õieti Elisabeth Adelheid Koit (1902–1942)) väljaspool abielu sündinud poeg. Tema isa oli väidetavalt Oskar Loorits, kes 1924. aasta suvel kogumisretkel kohtas Rapla vallas Ada Koitu, kes tollal elas Seli külas. Isaduse sellist väidet levitasid suuliselt Hellar Grabbi ja selle kirja pannud Virkko Lepassalu, kelle sõnul on Ülo Koit ise nimetanud oma isaks Evald Tammlaant.
1925. aastal tuli Ada Koit elama Tartusse. Tahtmata olla vallasema, otsustas ta end Emajõkke uputada. Seda märkas Siegfried Aaslava, kes päästis nii ema kui ka tulevase poja elu.
1947–1949 töötas Koit ajalehe Valgamaalane toimetuses. 1950–1975 oli ta Eesti NSV Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe esimene asetäitja ehk Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni välistoimetuste juht.
Ta oli Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühingu esimees 1975–1985. Tema partner Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühingus oli KGB major Randar Hiir. Koit ja Hiir töötasid tihedas kontaktis KGB reservohvitser Uno Lahega.
Ülo Koit suri 1996. aastal Lätis tõenäoliselt uppudes. Tema surnukeha leiti juhuslikult Jūrmala lähedalt Lielupe jõest 14. septembril.
Ülo Koit suri pool aastat enne kõnealust põlengut ja ta matused olid 12. detsembril 1996.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Ülo Koit, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.