Eci satused
Necil lehtpolel om mugoine-žo nimi "Mägi" on Vikipedii. Kacu mugažo toižed löutud satused.
Mägi om reljefan pozitivine form. Se om izoliruidud ümbrišton libutez tazon tahondan päl vai pä mägitahondas (mägenpä). Mägel om nägubid pautkid da agj... |
Džomolungm (oigeta Everest-mägi) (tibetaks Chomolungma), Sagarmath (nepali: सगरमाथा Sagarmatha), Everest-mägi (angl.: Mount Everest), kit.: 珠穆朗玛峰 Zhumulangma Feng, — om kaikiš korktemb... |
Jušag (ven.: Красная Гора «rusked mägi») om Venäman pen' vepsän külä Vologdan agjan Babajevon rajonan pohjoižes. Eländpunkt mülüb Pazjaren küläkundha.... |
Kilimandžaro (suah.: Kilimanjaro) om koumepäine mägi Tanzanijan da Kenijan röunal. Se om potencialižikš aktivine vulkan. Mägenpäd oma Tanzanijan territorijas... |
Zelöna Gur (pol'š.: Zielona Góra «vihand mägi», saks.: Grünberg in Schlesien) om lidn Pol'šanman päivlaskmas. Se om ühteks Lübušan sodaveikundan pälidnoišpäi... |
i Kitain Päivnouzmmeri — pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om Juišan'-mägi 3952 m korkte. Ühesa ristitud kümnespäi elädas päivlaskmaižes mererandaližes... |
röunal Francijanke — Monblan-mägi, 4808 metrad meren pindan päl. Apenniniden pol'saren kaikiš korktemb čokkoim om Korno Grande-mägi, 2914 m. Kaikiš pidemban... |
(krim.-tat.: Anğara Burun / Ангъара Бурун «mägi uran päl», ukr.: Ангара-Бурун, ven.: Ангар-Бурун) om mägi läz Kriman Alušt-lidnad. Mägen korktuz om 1453... |
vilukun 7. päiväspäi — Mägi-Altajan avtonomižeks agjaks. Vn 1992 16. päiväl semendkud se läksi Altajan randaspäi da sai Mägi-Altajan Tazovaldkund-nimed... |
Sur' Solakaz järv, Vinnipeg da Atabask. Kaikiš korktemb čokkoim om Denali-mägi (enzne Makkinli, 6194 m) AÜV:oiden Aläskas. Kaikiš alahamb čokkoim om Surman... |
Ararat i Մասիս Masis, pers.: کوه نوح Kuhi-Nuh «Noin mägi», kurd.: Çiyayê Agirî) om kaikiš korktemb mägi Turkanmas. Sen korktuz' om 5 165 metrad. Mägimassiv... |
korktusil, 1567 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Ühtennimine mägi om kaikiš korktemb, 1850 m. Klimat om ekvatorialine mussonine, kuivsezon... |
km pitte, lankteb Botnižhe lahthe). Kaikiš korktemb čokkoim om Iso-Süöte-mägi (suom. Iso-Syöte) 432 m ü.m.t.. EÜ:n kaikiš amuižembad kall'formacijad oma... |
vezilanktendad sijadasoiš Suviamerikas. Kaikiš korktemb čokkoim om Akonkagua-mägi (6961 m) Argentinan päivlaskmas. Kaikiš alahamb čokkoim om solakahan Laguna... |
Penil saril om lagunoid da penid ojid. Kaikiš korktemb čokkoim om Džai-mägi (4884 m) Indonezijas, Uden Gvinejan päivlaskmas. Kaikiš alahamb om kuivanuden... |
Andes) om kaikiš pidemb (9000 km) da üks' kaikiš korktembišpäi (Akonkagua-mägi, 6962 m) mägisistemišpäi Man päl. Se kantoičeb kaiked Suviamerikad päivlaskmal... |
alangištod ottas agjan päivnouzmpol't. Kaikiš korktemb čokkoim om Zamri-mägi Možaiskan rajonas agjan suvipäivlaskmas (310 m). Londuseližed varad oma turbaz... |
Atlantine valdmeri. Pind — 248 223 km². Kaikiš korktemb čokkoim om Žaragua-mägi (1135 m). Vn 2010 Brazilijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 41... |
otab Indostan-pol'saren südäipalad. Kaikiš korktemb čokkoim om Kančendžang-mägi (8586 m, koumanz' kortte Mas), se sijadase Nepalan da Butanan keskes. Znamasižed... |
meren bassein), 45 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Goric-mägi om 130 metrad korkte, se seižub lidnan keskuses. Klimat om Keskmeren. Räk... |