Toi

Ko e toi ko e fuʻu ʻakau lahi ia.

Toi
fakamolemole, hala faitā
Fakafaʻafaʻahinga fakasaienisi
Puleʻanga:ʻakau
Vahe:ʻakau matala
Haʻa:lautengaʻiua
Holongā:rosales
Kāinga:RHAMNACEAE
Kāinga ofi:Alphitonia
Faʻahinga:zizyphoides
Hingoa kakato lōua
Alphitonia zizyphoides (Solander) A.Gray
Hingoa lea fakapilitānia: Polynesian ash ?

ʻOku sai ʻaupito ʻene ʻakau maʻa e tufunga.

Hingoa ʻi he ngaahi lea kehe

  • kauila (lea fakahauaiʻi, A. ponderosa)
  • toi (lea fakahaʻamoa, lea fakaʻuvea, lea fakafutuna))

Tataku

  • Hokohoko ngaahi ʻakau; Vaʻa fekumi ngoue Vainī
  • Tongan dictionary; C.M. Churchward
  • Multipurpose trees for agroforestry in the Pacific islands; R.R. Thaman, C.R. Elevitch, K.M. Wilkinson
  • Plants of Tonga; T.G. Yuncker; BPB bulletin 220, Honolulu 1959
  • D.R. Drake et al., Rain forest vegetation of ʻEua Island, New Zealand Journal of Botany 34, 1996
Toi  Ko e kupu ʻeni ko e potuʻi ia (stub). ʻIo, ko koe, kātaki tokoni mai ʻi hono ngāue fatu fakalahi.

Tags:

🔥 Trending searches on Wiki faka Tonga:

ʻElisapesi IIMalativisi/enSiotame Fakatulolo MaʻafuKōlea TokelauʻAfilika TongaKelekeleʻInitiaMianimāTongaPatetaVungaPuleʻanga fakatahataha ʻAmelikaNukunukuHouma (Tongatapu)NiuafoʻouHaʻamoa-ʻAmelikaHaʻakioFamili ʻo e laʻāMikolonisiaHōlaniAnoʻEkuetoaNehasiSūnia MafileʻoSiasi moʻoni ʻa SēsūMonumanu unuʻIsileliNoauēʻAealaniAcacia simplicifoliaKueitiHaʻatafuNukunuku/enSenēNgahuMateloiHopaatiTamalineNiuVanuatuValaSaienisiʻOtumotu KukiMele MoalaHulohulaTokelauIemeniʻĀtiSoataneUekeFakamaluʻatēvoloLoloheaMekisikouʻĪtaliRio de JaneiroKataloniaʻInitia/enHolonga (Tongatapu)Poʻoi TupoutoʻaHaʻamoaʻakau matalaPelalusiPakoPeesi tali fiefiaTalafāpite🡆 More