Tanetane

Ko e tanetane ko e fuʻu ʻakau ia, ʻoku lahi hono ngāueʻaki ʻi Tonga he ʻā.

Tanetane
Tanetane
Fakafaʻafaʻahinga fakasaienisi
Puleʻanga:ʻakau
Vahe:ʻakau matala
Haʻa:lautengaʻiua
Holongā:apiales
Kāinga:ARALIACEAE
Kāinga ofi:Polyscias
Faʻahinga:spp
Hingoa kakato lōua
Polyscias spp J.R.Forst. & G.Forst.
Hingoa lea fakapilitānia: Hedge panax

Ko e Polyscias ʻoku tatau mo e Panax pea mo e Nothopanax.

Ngaahi faʻahinga kehekehe

  • tanetane tapahina, Polyscias guilfoylei; toʻohema ʻi he faitaá ni
  • tanetane kauʻuli
  • tanetane maalualu, Polyscias fruticosa; toʻomataʻu ʻi he faitaá ni
  • tanetane tamaline
  • tanetane maelieti

Hingoa ʻi he ngaahi lea kehe

  • kahili (lea fakahauaiʻi)
  • tanitani, tagitagi (lea fakahaʻamoa)
  • danidani (lea fakafisi, Panax fructicosum)
  • kāpaiē, kaope pā (lea fakakuki)

Tataku

  • Hokohoko ngaahi ʻakau; Vaʻa fekumi ngoue Vainī
  • Tongan dictionary; C.M. Churchward
  • Multipurpose trees for agroforestry in the Pacific islands; R.R. Thaman, C.R. Elevitch, K.M. Wilkinson
Tanetane  Ko e kupu ʻeni ko e potuʻi ia (stub). ʻIo, ko koe, kātaki tokoni mai ʻi hono ngāue fatu fakalahi.

Tags:

🔥 Trending searches on Wiki faka Tonga:

Lea faka-HaʻamoaMāmaniPakopako fakamaluMinecraftMianimāFalanisēKolotoniVietināmiNuʻu SilaTailaniSikotilaniʻUsipekitaniUlakaiLoseTasimaniaSālote Tupou III/enMakahokovalu TuitaFehimuliKulīteaSioʻataPopuaLavinia Veiongo (māhanga)FuimāonoPelalusiʻAealani TokelauʻAmelia FakahikuʻoʻuihaKakala/enʻAositelēliaTalauPeesi tali fiefiaʻŪfia mo LatāTauʻolungaTatafuʻeikimeimuʻa/enPunoumohihifoKamipōtiaʻUtulauPātele SeveloPasemata Taunisila (Vī)LauʻAfilikaMonumanu ngaolo pe totoloErythrina fuscaʻIsileli TupouSīlangikāKīkisitaniʻŪkalaʻineFatumangaMakahokovalu (faʻitoka)/enFuaʻamotu (Vavaʻu)KatāNoaueKiupaTaliniToakeMele SiuʻilikutapuPēmutaPāpeitosiLea fakatonga🡆 More