Pīkula

Ko e pī pe pī kula ko e kiʻi monumanu ia.

Pīkula
Pīkula
Fakafaʻafaʻahinga fakasaienisi
Puleʻanga:monumanu
Vahe:veʻehokohoko
Haʻa:ʻinisēkite
Haʻa siʻi:kapakau
Holongā lahi:kapakau tupu ʻi loto
Holongā:kapakau kalukalu
Holongā siʻi:apocrita
Kāinga:VESPIDAE
Kāinga ofi:Polistes
Faʻahinga:olivaceus
Hingoa kakato lōua
Polistes olivaceus Latreille, 1802
Hingoa lea fakapilitānia: Yellow paper wasp

ʻOku mamahi ʻaupito ʻene nifo (ʻoku ʻikai ha nifo ʻi he ngutu, ka ko hono tole ʻi mui ʻoku uʻu.) Ko hono hingoa mei he lea fakapilitānia ko e bee, ko e ʻinisēkite ʻe taha meimei tatau ʻene hā, ka ʻoku fai hone, ʻa ia ʻoku ui ko e hone ʻi he lea fakatongá.

Ko e meʻa fakatāfuʻua honau fale, ko e pununga. Naʻe fai ʻe kinautolu mei he pepa ʻi he fuo ʻo e ngaahi tapaono.

Hingoa ʻi he ngaahi lea kehe

  • rango pātia (=lango uʻu), rango pao, koʻonga (lea fakakuki)

Tataku

Tokanga

Vakai ki he pī kula (pe pī fisi) maʻa e fuʻu ʻakau mo hono ʻū pī.

Pīkula  Ko e kupu ʻeni ko e potuʻi ia (stub). ʻIo, ko koe, kātaki tokoni mai ʻi hono ngāue fatu fakalahi.

Tags:

Lea fakapilitāniaʻinisēkite

🔥 Trending searches on Wiki faka Tonga:

TasikitaniTupouvainiakuFinauvalevale FinefeuiakiSilōveniaMolotovaLafu kolaKisikisiʻOtumotu Vilikini fakaʻamelikaLūsiaFatafehi Lapaha Tuita (Tupou)KaoMoimoiʻangahāPasifikiSinaitakalaʻilangileka/enToloa (manupuna)NoauēLapahaPatalione KanimoaLelenoaFonuaʻungaHuni kulaFetoaTalatāʻOtumotu Tuki mo KaikosiSione Tupou MateialonaʻOfa Veikune (Kaho)Fasi fakafonuaNukuʻalofaTominikaKāinga ofi/enKangakaloHaʻakioMoʻungaselatiPeesi tali fiefiaFonuafoʻou (Vavaʻu)Puleʻanga fakatahataha ʻAmelikaNeomai Latai Taliai (Helu)ʻAlakifonuaUelingatoni Ngū TupoumālohiFilimone KailahiKalonikakalaSofele KakalaHōlaniNepaliMoa kaivaoPitikeniKīkisitaniʻAtatāIfiLauLepupelika TominikaPeaNalesoni Laifone ʻUngaʻUvea mo FutunaIemeniAnitikua mo PalaputaFangu/en🡆 More