Kihikihipālangi

Ko e kihikihipālangi ko e fuʻu ʻakau siʻi ia, ʻoku kihi ia.

Kihikihipālangi
Kihikihipālangi
Fakafaʻafaʻahinga fakasaienisi
Puleʻanga:ʻakau
Vahe:ʻakau matala
Haʻa:lautengaʻiua
Holongā:fabales
Kāinga:FABACEAE
Kāinga ofi:Trifolium
Hingoa kakato lōua
Trifolium L.
Hingoa lea fakapilitānia: Clover
Kihikihipālangi
Vakai ki he tala fakalahi:
Commons

ʻOku tupu ʻi he ngaahi fonua kotoa pē ʻo māmani, kā ʻoku tātātaha ʻi he Pasifiki. ʻOku ʻilo ʻi Nuʻusila, Viti, Hauaiʻi, mo e ngaahi feituʻu kehekehe ʻe niʻihi. ʻOku lahi ʻa e ngaahi faʻahinga ʻo e kihikihipālangi.

Ngaahi faʻahinga kehekehe

  • kihikihi; ko e ʻakau mei he fāmili ʻo e oxalidaceae, ʻoku tupu ʻi Tonga ni. ʻOku meimei tatau ʻene ʻasi mo e kihikihipālangi.
  • sameloki; ko e ʻakau ʻe taha mei he kāinga ofi ʻo e kihikihipālangi (kā ʻoku ʻikai ʻiloa ko e fē), ko e fakaʻilonga fakafonua ʻo e ʻAealani. Ko e ngaahi lau ʻe tolu ko e fakatātā ki he tokotolu tapu.

Meʻa makehe

Ko hono hingoa ʻi he leafakalātina trifolium, ko e ʻuhinga lau ʻe tolu ia. Kā taimi ʻe niʻihi ke ke ʻilo ʻa e ʻakau ʻe taha mo hono lau ʻe fā (pe lahi ange!). Ko e fakaʻilonga ʻo e monūʻia.

Tataku

Kihikihipālangi  Ko e kupu ʻeni ko e potuʻi ia (stub). ʻIo, ko koe, kātaki tokoni mai ʻi hono ngāue fatu fakalahi.

Tags:

🔥 Trending searches on Wiki faka Tonga:

KāpisiLea fakatongaSione LamipetiPeleMāʻuluʻuluʻOtumotu KukiFalanisēNuapapuKatāFangu/enMalinoa/enMasiVietināmiKōlea TokelauHaʻakioMele SiuʻilikutapuPusiTalafāpiteMalativisi/enNukunukuPolinisia fakafalanisēPilitāniaKiu foaʻunga kulaʻIlaaniFane Tupou VavaʻuʻIsileliHeuʻifanga VeikuneMonitenikaloTohi ʻa MolomonaNiu KaletōniaNgahuʻAkau (langa)VaʻematokaFakamaluʻatēvoloMāmani (palanite)AluUhiuhiSūnia MafileʻoSiuta Havea HikuleʻoNgaahi vaʻinga PasifikiʻAfilikaMetis IslandManupunaSinaitakala Tuʻimatamoana ʻi Fanakavakilangi Tukuʻaho (Fakafānua)LepoTailaniMianimāKolomipiaʻOtumotu Maliana tokelauKoaneFakahikuSauti ʻAlepeaSamaikaPelesiumeNuʻu SilaTremadoton longicollisʻAfikānisitaniFinilani🡆 More