Kalaka

Ko e kalaka ko e fuʻu ʻakau lahi ia.

Kalaka
fakamolemole, hala faitā
Fakafaʻafaʻahinga fakasaienisi
Puleʻanga:ʻakau
Vahe:ʻakau matala
Haʻa:lautengaʻiua
Holongā:ericales
Kāinga:SAPOTACEAE
Kāinga ofi:Planchonella
Faʻahinga:costata
Hingoa kakato lōua
Planchonella costata (Endl.) Pierre

Mahalo pē ʻoku tatau mo e Planchonella garberi pea mo e Planchonella grayana. ʻOku ui foki ko e ahikaulolo pe kakalaʻuli (kā vakai ki he kakalaʻuli ʻoku lahi).

Hingoa ʻi he ngaahi lea kehe

  • ʻalaʻa (lea fakahaʻamoa)
    • mamalava (Planchonella samoensis)
  • maalava (lea fakafutuna, Planchonella torricellensis)
    • tatali (Planchonella linggensis)
  • tasali (lea fakaʻuvea, Planchonella linggensis)

Tataku

  • Hokohoko ngaahi ʻakau; Vaʻa fekumi ngoue Vainī
  • Tongan dictionary; C.M. Churchward
  • Plants of Tonga; T.G. Yuncker; BPB bulletin 220, Honolulu 1959
  • D.R. Drake, Rain forest vegetation of ʻEua Island, New Zealand Journal of Botany 34, 1996
Kalaka  Ko e kupu ʻeni ko e potuʻi ia (stub). ʻIo, ko koe, kātaki tokoni mai ʻi hono ngāue fatu fakalahi.

Tags:

Kakalaʻuli

🔥 Trending searches on Wiki faka Tonga:

PusiMafatakikoulaUhiuhiMalinoa/enKōlea TongaFane Tupou VavaʻuSipeiniTalafāpiteKiukamipāRio de JaneiroHolonga (Tongatapu)Samuela ʻAkilisi PōhivaMoana PasifikiHeuʻifanga VeikuneFisiʻakau matalaTēvita ʻUnga TangitauʻAloeʻAealaniSukiniSoataneFilipainiPiisiTutuhina lau polōniseKakala/enMapaMateloiFalanisēʻAlepea FakatahatahaLativiaNimiAne NanasiTalasiuMāmani (palanite)KasakisitaniTeveHulohulaTasikitaniʻAositelēliaFuevaoPotukaliNgaahi vaʻinga PasifikiSilovākiaKau ʻAositelēlia TongaTasimaniaFinilaniʻOtumotu Maliana tokelauʻAmēniaSiamaneKanipelaSinaitakala Tuʻimatamoana ʻi Fanakavakilangi Tukuʻaho (Fakafānua)Nukunuku/enMelipoane🡆 More