ʻAkau Foʻui

Ko e foʻui ko e fuʻu ʻakau lahi ia.

Ko hono ʻuhinga tatau: G. mallococca. ʻOku sai kai hono tenga.

Foʻui
ʻAkau Foʻui
Fakafaʻafaʻahinga fakasaienisi
Puleʻanga:ʻakau
Vahe:ʻakau matala
Haʻa:lautengaʻiua
Holongā:malavales
Kāinga:MALVACEAE(TILIACEAE)
Kāinga ofi:Grewia
Faʻahinga:crenata
Hingoa kakato lōua
Grewia crenata (J.R. & G.Forst.) Schinz and Guillaumin
Spacies
Spacies
Vakai ki he tala fakalahi:
Wikispecies

Hingoa ʻi he ngaahi lea kehe

Toe meʻa kehe

Naʻe ʻi ai ha fuʻu foʻui ongoongoa ʻa ʻUluakimata I ʻi he tumutumu ʻo ʻEuakafa.

Naʻe pehē ʻe Talafaiva: Ko hoʻo fuʻu foʻui pē.

Lea heliaki fakatonga
Ko ho foʻui ne fai.

ʻA ia: Ko e foʻui (ʻakau) ʻa ʻUluakimata naʻe tupu ki he foʻui (kovi) ʻo ʻUluakimata.

Tataku

  • http://cookislands.bishopmuseum.org/species.asp?id=6191
  • Hokohoko ngaahi ʻakau; Vaʻa fekumi ngoue Vainī
  • Tongan dictionary; C.M. Churchward
  • Plants of Tonga; T.G. Yuncker; BPB bulletin 220, Honolulu 1959
  • D.R. Drake et al., Rain forest vegetation of ʻEua Island, New Zealand Journal of Botany 34, 1996
ʻAkau Foʻui  Ko e kupu ʻeni ko e potuʻi ia (stub). ʻIo, ko koe, kātaki tokoni mai ʻi hono ngāue fatu fakalahi.

Tags:

🔥 Trending searches on Wiki faka Tonga:

Niu SaueleVuna TuʻiʻoetauTilānaHaʻa Havea lahi/enPosinia mo HesikōvinaFoʻui (Tongatapu)TūvaluPēliniTēvita ʻUngaTotoLongolongoLangitoutai FinefeuiakiTalatalaTalafāpiteSiapaniFangu/enLalonaPulukaliaTaumoepenuʻInitonēsiaSinamoniFisiTupou VISiasi Uesiliana Tauʻatāina ʻo TongaKuloisiaVaiʻAfilika TongaFīnau FilimoeʻulieMilan Rastislav ŠtefánikHouma (Tongatapu)/enPengilātesiMo'uiSiaosi Fatafehi Toutaitokotaha/enTalupite ʻangeloLonitoniHeuʻifanga VeikuneKangakaloKelenatāKavaʻonauTola ʻa Nuʻu SilaLea fakapilitāniaKauʻulufonua (fekai)Fetonginauna maʻunimāHakatoHaitiHauaiʻiKalisiLomēniaMango (ʻakau)Sā Lūsia🡆 More