ʻAnaseini Takipō Afuhaʻamango

Naʻe ui ko Takipō ia, ko e ʻuhinga ʻene fāʻeleʻi taimi nounou pē ʻosi ʻa e hala ʻo Siaosi Tupou I.

Puha TUPUʻANGA
(tohi hohoko)
ʻAnaseini Takipō Afuhaʻamango
(fefine—1 Maʻasi 1893—26 Nōvema 1918)
ʻene mātuʻa ʻeiki→Tēvita Ula Afuhaʻamango Siosiana Tongovua Tae Manusā←fehuhu
tokouaVika Kaufusi Fulivai (Afuhaʻamango)ʻAnaseini Takipō AfuhaʻamangoMuimui Kaho (Afuhaʻamango)
ʻohoana
ʻaho taʻane: 11 Nōvema 1909
 Siaosi Tupou II
fānauʻOnelua ʻElisiva Fusipala Taukiʻonetuku (Tupou)

Hiva ʻo Takipō

Fatu ʻe Sioape Alo Kaho ~1911 maʻa ʻene ʻohoana, ko Muimui Kaho (Afuhaʻamango) ke ne ʻoatu ia ki hono tuongaʻane.

Kakala ʻo Tonga te u luva atu kulukona, langakali, heilala ngangatu motelolo mo e pua te u toe ʻoatu ko siʻo kakala ʻo ka ke folau.  ʻIkai ʻaupito te u ʻilo ʻe au ʻoku langa pea uhu ʻa e ʻofa manatu vaivai ʻa e sino mo e ʻatamai ko mate te ne lava ke toe tatali  Te u ʻofa atu, te u ʻofa pē te u ʻofa ke aʻu ki he mate ʻe lelei ʻeku mate ʻaku ʻi he lose he ʻeku moʻui mamahi pehē. 

Tataku

  • E. Wood-Ellem; Queen Sālote of Tonga; Auckland university press 1999
  • Langi tauʻolunga & hiva kakala; Nukuʻalofa 2000; ISBN 978-982-98007-1-8

Tags:

Siaosi Tupou I

🔥 Trending searches on Wiki faka Tonga:

Houma (Tongatapu)/enSiotame Fakatulolo MaʻafuNgalumoetutuluʻĀtiPitikeniMalativisi/enHolonga (Tongatapu)ʻElisapesi IITalasiuTongaʻAlepea FakatahatahaʻAealani TokelauʻAsenitinaʻakau matalaSiaosi ʻOfakivahafolau SovaleniUekeSoataneʻAosituliaToakeKānataʻOtumotu KukiʻAfilikaPilisipeiniKataloniaManupunaVakaTeveLuseane Halaevalu Mataʻaho Unga (Fotofili)PusiNukunukuVanuatuLakisemipekiLepupelika SekiMaʻata Maealiuaki (Blake)KelekeleSamaikaVeʻehokohokoKuloisiaPeesi tali fiefiaTupou VeiongoPasifikiMonumanu unuPuluneiFangu/enFilipainiTohi hokohoko ʻo e ngaahi konitinenitiLepoʻAloeFakahikuHouma (Tongatapu)Moana PasifikiPelesiumePōhiva TuʻiʻonetoaPua kalipeaNiuafoʻouNgongo ʻuliʻuliNukunuku/enʻĒsia🡆 More