Eci satused
Necil lehtpolel om mugoine-žo nimi "Ukrain" on Vikipedii. Kacu mugažo toižed löutud satused.
Ukrain (ukr.: Україна [ʊkrɐˈjinɐ], se om täuz' oficialine nimituz) om valdkund Päivnouzmaižes Evropas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kijev. Sikš ku Ukrain... |
(Karpatiden pautkil), boikalaižed (Päivlaskmaine Ukrain) da lemkilaižed (Pol'šanma, Päivlaskmaine Ukrain) — lugetas ukrainalaižiden etnosikš. Religijan... |
AÜV (vspäi 1975) Slovakii Košice, Slovakii (1991) Ukrain L'vov, Ukrain (1992) Ukrain Luck, Ukrain (2001) Lidnan oficialine sait (rzeszow.pl). (pol'š... |
Pol'šanma Tarnovske Guri, Pol'šanma Slovakii Trenčin, Slovakii Ukrain Užgorod, Ukrain Serbii Zrenänin, Serbii Lidnan oficialine sait (bekescsaba.hu).... |
Čehii Kutna Hor, Čehanma (2001) Francii Makon, Francii (1985) Ukrain Mukačevo, Ukrain (2010) Suomenma Pori, Suomenma (1973) Pol'šanma Pšemisl', Pol'šanma... |
päivnouzman lebutahoiže. Ukrain Čerkasad, Ukrain AÜV Hartford, Konnektikut, AÜV Serbii Kragujevac, Serbii Ukrain Kremenčuk, Ukrain Saksanma Mangeim, Baden-Vürtemberg... |
Filadel'fii, Pensil'vanii, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (1994) Ukrain Har'kov, Ukrain (2001) Suomenma Tampereh, Suomenma (1995) Strigino-lendimportan... |
lugud siš, no el'getas karjalaks tähäsai läz 25 tuhad Suomenman eläjid. Karjalaižiden pen' lugumär eläb toižiš-ki valdkundoiš: Ukrain, Kazahstan, Estinma.... |
organizacijanke, sidä kesken kaik neitraližed valdkundad, Venäma, Kazahstan, Ukrain. The SIPRI Military Expenditure Database (Sodarajadusiden SIPRI-andmuzbaz)... |
valdkundoiš, kaikuččes: Rostovan agj, Kalmikii, Astrahanin agj i Moskv; Ukrain, Azerbaidžan i Keskuzazijan mad. Pagištas läz 14 erazvuttušt darginan kel't... |
Mad'jaranma Seged, Mad'jaranma (1990) Norvegii Tronheim, Norvegii (1968) Ukrain Užgorod, Ukrain (1992) Lidnan ohjastusen oficialine sait (darmstadt.de). (saks.)... |
Turkmenistan (1994) Meksik Mehiko, Meksik (2010) Ndžamen, Čad (2014) Ukrain Odess, Ukrain (1997) Kirgizstan Oš, Kirgizstan (1998) Venäma Piter, Venäma (1990)... |
keskmäižel korktusel. Matkad Bränskhasai om 120 km pohjoižhe orhal vai 140 km «Ukrain»-avtotedme (M3). M3-trass (Moskv — Bränsk — Ukrainan röun, edemba Kijevhasai)... |
pohjoižpäivnouzmas. Röunatab kahtenke agjanke i koumenke valdkundanke: Slovakii, Ukrain (Karpatantagaine agj) i Romanii. Pind om 5 935,83 km². Ristitišt — 562 357... |
4 mln tonnoid vl 2014. Järedad kazvatajad (2016, enamba 5 mln tonnoid): Ukrain (13,6) i Venäma (11). Ortodoksižen hristanuskondan pühäd i NSTÜ:n selekcijan... |
platformad oma sen ližaks: Pobed pohjoižpäivnouzmas i Dačnai päivlaskmas. «Ukrain»-avtote (M3-trass) om lidnan suviröunaks. Vl 1939 žilon ristitišt oli 5... |
Korejan Tazovaldkund Phadžu, Korejan Tazovaldkund Ukrain / Venäma Simferopol', Kriman Tazovaldkund, Ukrain / Venäma Azerbaidžan Gändž, Azerbaidžan Kazahstan... |
Saratovan agjan suves. Krasnoarmeisk — Kriman Tazovaldkund Jaltan nimituz (Ukrain / Venäma) vll 1921−1922 Krasnoarmeisk — Ukrainan Pokrovsk-lidnan nimituz... |
jäl'ghe. Vl 2013 kaikiš järedambad tegijad oliba Kitai, Turkanma, Argentin, Ukrain, AÜV; Venäma oti seičement sijad. Järedad importörad oma AÜV, Saksanma,... |
Videnz' kanal voib znamoita: Videnz' kanal (Venäma) Videnz' kanal (Ukrain)... |