Eci satused
Tege lehtpol' "Nevondkundaline+Ühtištuz" neciš wikiš!Kacu mugažo ecindan satused.
Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz (Nevondkundaline Ühtištuz; ven.: Союз Советских Социалистических Республик) — valdkund oli... |
Jeršov — vepsläine runokirjutai. Om sündnu Vinglaha (Leningradan agj, Nevondkundaline Ühtištuz). Runod vepsän kelel erazvuiččiš keradusiš, periodikas.... |
Владимировна Алёхина) vai Maša (ven. Маша; sünd. 6. kezaku 1988, Moskv, Nevondkundaline Ühtištuz) om venämalaine pankmuzikant, «Pussy Riot»-muzikkollektivan enzne... |
Mäggär'-küläha (Kos'kenaluižen rajon, Leningradan agj, Venäman NFST, Nevondkundaline Ühtištuz) om vepsän kirjutai da runokirjutai. Kirjutai da kundaline aktivist... |
Kaunasha. Kaunas oli Litvanman pälidnan vodelesai 1940. Vl 1940 Nevondkundaline Ühtištuz okkupirui Litvanman; nece oli Molotovan-Ribbantropan paktan oiged... |
tal'vkun 2. päiväl Savang Vathana-kunigaz pučihe valdištmespäi. Nevondkundaline Ühtištuz abuti säta tazovaldkundad. Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges... |
ripmatomut vodel 1918 Ezmäižen mail'man sodan jäl'ghe, no vodel 1939 Nevondkundaline Ühtištuz da Nacistine Saksanma okkupiruiba ühtmudel Pol'šanman. Toižen mail'man... |
Aigvö-tärtusel om kaks' päznamoičendad: Geografine aigvö — märitud sarg mapindal 15° levette (±7,5° keskmeridianaspäi). Grinvičan meridian om noländen... |
naprindan mödhe. Enččed federacijanmad sädihe ühtištusid: Pohjoižsaksanman ühtištuz, Avstrijan imperii, Prussii. Vl 1870 udesnimitihe Pohjoižsaksanman ühtištust... |
Venäman imperii — kol. 30. tal'vku 1989, Herson, Ukrainan NST, NSTÜ) oli nevondkundaline sodapämez', majorjenaral; Nevondkundaližen Ühtištusen vägimez' (1945)... |
Venäman imperii — kol. 30. keväz'ku 1985, Dnepropetrovsk, Ukrainan NST, NSTÜ) oli Venälaižen imperijan politikanmez' da nevondkundaline opendai. Vepsläine.... |
sügüz'ku 1957, Rostov Donal, Rostovan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om nevondkundaline i venämalaine kinon da dubläžan akt'or. Mez' om VGIK:an pästnikaks... |
Venäman imperii — kol. 3. eloku 1934, sigä-žo, NSTÜ) oli venälaine i nevondkundaline dressirui da cirkartist; Tazovaldkundan arvostadud artist (1927). Kirjuti... |
16. uhoku 1964, Petroskoi, Karjalan ANST, Venäman NFST, NSTÜ) oli nevondkundaline valdkundmez' da kompartijan šingotai. Toižen mail'man sodan ühtnii... |
Moskv, Venäman imperii — kol. 30. kül'mku 1985, sigä-žo, NSTÜ) oli nevondkundaline kirjutai da lehtezmez'. Kaikiš tetabamb kirj om «Jälgestai Kal'kuttaspäi»... |
Гомиашвили; sünd. 23. kevaz'ku 1926, Čiatur, Gruzijan NST, NSTÜ — kol. 31. semendku 2005, Moskv, Venäma) oli nevondkundaline i gruzijalaine akt'or da edheotai.... |
keväz'ku 1984, Petroskoi, Karjalan ANST, Venäman NFST, NSTÜ) oli nevondkundaline valdkundmez' da kompartijan šingotai. Vepsläine. Vll 1971−1979 mez'... |
Николай Николаевич Дроздов; sünd. 20. heinku 1937, Moskv, NSTÜ) om nevondkundaline da venälaine zoolog i geograf, lehtezmez', änetoitandan akt'or da TV-vedai... |
reduku 1939, Siktivkar, Komin Tazovaldkund, Venäman NFST, NSTÜ) oli nevondkundaline komilaine kirjutai, runokirjutai, opendai da kändai. Komin literaturan... |
Васи́лий Бори́сович Лива́нов; sünd. 19. heinku 1935, Moskv, NSTÜ) om nevondkundaline i venämalaine akt'or, režissör, scenarist da kirjutai. Vasilii om sündnu... |