Aasia

Aasia lii eennâmuási. Tot lii eennâmpáálu stuárráámus eennâmuási nuuvt ässeelovo ko vijđodâh-uv peeleest. Aasiast lii sehe maailm alemus saje, Mount Everest...

Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Afganistan. Taat Aasia eennâmtiettui lahtojeijee artikkâl lii uáli uánihâš já narcce. Tun puávtáh...

Koskâmeerâ lii meerâ Euroop, Afrik já Aasia kooskâst. Gibraltarčuálmi ovtâstit tom Atlant väldimeerân. Koskâmeerâ lii ain lamaš tergâdis jotteemvävli...

Ankara. Turkki seervâi Tave-Atlant piäluštemliiton ive 1952. Turkki lii Aasia viestârumos riijkâ, já tot olá ucánjáhháá meiddei Euroop pel. Tuurki taavaabeln...

Afganistan Armenia Azerbaidžan Bahrain Bangladesh Bhutan Brunei Filippiineh Georgia India Indonesia Irak Iran Israel Jaapaan Jemen Jordania Kambodža Kazakstan...

rekinisthánnáá tot lii pivnohumos šlaajâ puoh Euroop, Läättinlâš Amerik, Afrik já Aasia enâmijn. Miljovneh ulmuuh pirrâ maailm maneh keččâđ jyelgipálluspeelâid...

eennâmasseest já uulât tavveen Arktisist máádás Antarktis räi já viestârist Aasia já Australia kuávluin Tave- já Maadâ-Amerik nanamáid nuorttân. Kuálhismeerâ...

Aldanuorttâ lii kuávlu Aasia já Afrik kuáhtámkuávlust, Euroop nuorttiibeln. Aldanuortâ staatâin stuárráámus uási láá arabienâmeh pic Turkki, Israel, Kypros...

Piiččus lii Euroop já Aasia taveoosij kalâččeijee. Piiččus lii 25–28 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 160–220 g. Suájái koskâ lii 53–59 cm. Ton selgipeeli...

njuámmilellei laahkon kullee šlaajâ, mii tiättoo algâalgâlâš šlaaijân Euroopist já Aasia uárjioosijn. Ruošânjuámmil rummâš kukkodâh lii 55–68 cm, já seibi lii 8–12...

84–100 cm. Vuorâččâs jienâ lii jienniis ruŋkestem. Vuorâččâs iälá Euroop já Aasia kuávluin. Suomâst tot iälá maaŋgâlágán pirrâsijn ubâ enâmist já pessee maŋgii...

jyelgih fiskâdeh. Niŋálâs lii kirkkásub ko ores. Laahul pessee Tave-Euroop já Aasia tuodârkuávluin. Euroopist pessejeh suulân 42 000 paarrâd já Suomâst áárvu...

Kuávžur lii kuittâg-uv ištâdum maaŋgâ kuávlun, ovdâmerkkân Amerikân, motomáid Aasia enâmáid, Australian já Uđđâ Seelandân. Uđđâ soojijn kuávžurist lii puáttám...

mánuppaijeed já 28 peivid puáris. Ruopsisryeivil tiättoo ubâ Euroopist já Aasia liähmus kuávluin. Tot lii táválávt päikkilodde, mut sáttá varriđ jis raavvâdtile...

kry" tâi kuhes "kliii". Tot meid rummut muorâid. Kierâš iälá Euroop já Aasia vuovdijn. Kierâš mákkoo pyeremusávt peeci- já siähálâsvuovdijn. Suomâst...

koččomjienâ lii uánihis "git". Tot meid rummut muorâid. Uccâčäšni lii Euroop já Aasia lostâvuovdij lodde. Suomâst tot iälá iänáážin eennâm maadâ- já koskâoosijn...

koskâ lii 39–44 cm. Vyevdičiävžui lii jotteelodde, mii pessee Euroop já Aasia subarktâsâš kuávlust já tálvástâl Maadâ-Euroopist, Maadâ-Aasiast já Afrikist...

käälbirääsi lii njuolgâ jurgâlus orjâlâškielâlii nomâttâsâst. Ruusuruotâs šadda Aasia, Euroop já Tave-Amerik arktâlijn kuávluin. Tot šadda meiddei Aalpâin. Ruusuruotâs...

kossuv ko stuorrâpaaccâhloddeest. Paaccâhloddááš iälá vijđáht Euroop já Aasia boreaallii kuácceevyevdistielâsist. Suomâst tot pessee kuosâ ordârääji máddáápeln...

joskis "kjik". Kiihâmääigi tot rummut muorâ. Muorâkuáráttâh lii Euroop, Aasia já Tave-Amerik kuácceevuovdij lodde. Suomâst tot iälá ubâ enâmist, mut lii...