Otsingu
Alusta lehekülge "Wilhelm+Ii+Viited". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Brandenburg oli Rootsi kuninganna, pidi Georg Wilhelm laveerima ühelt poolt oma luterliku õemehe kuningas Gustav II Adolfi ja oma protestantlike nõunike ning... |
Friedrich Suur (ümbersuunamine lehelt Friedrich II (Preisimaa kuningas)) troonil tema venna August Wilhelmi poeg Friedrich Wilhelm II. King of Prussia Wolfgang Venohr. Friedrich II (1712–1786) : Preisi kahepalgeline kuningas. Kirjastus... |
Friedrich von Buxhoeveden (ümbersuunamine lehelt Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden) kuuluvad maad. Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden abiellus 1777. aastal Natalja Aleksejevaga (1758–1808), kes oli Katariina II ja Grigori Orlovi vallastütar... |
kuurvürst Karl II surmaga päris Philipp Wilhelm Pfalzi kuurvürstkonna, mis seega muutus protestantlikust katoliiklikuks territooriumiks. Karl II õde, nüüd... |
Johann Wilhelm II (alamsaksa: "Jan Wellem"; 19. aprill 1658 – 8. juuni 1716) Wittelsbachide dünastiast oli Pfalzi kuurvürst (1690–1716), Neuburgi hertsog... |
Friedrich Wilhelm Kettler (11. juuli 1692 – 21. jaanuar (vkj 10. jaanuar) 1711 Kipen, Peterburi kubermang) oli Kuramaa ja Zemgale hertsog aastatel 1698–1711... |
Hessen (kategooria "Viited Wikidatast") Marburg Rüsselsheim Wetzlar 1500–1509, Wilhelm, Hesseni hertsogiriigi hertsog, endine Hesseni maakrahv Wilhelm II (surnud 1515); 1509–1567, Philipp Suuremeelne... |
1176–1207 Wilhelm II 1207–1219 Wilhelm III 1219–1278 Wilhelm IV 1274–1278 Wilhelm V 1278–1297 Walram 1297–1328 Gerhard V (VII) 1328–1356 Wilhelm V, markkrahv... |
(1617–1645) Johann Ernst II (1618–1639) Elisabeth Juliana (1620–1665), abiellus Sayn-Wittgensteini krahvi Bernhardiga (1620–1675) Viide: Viited: "Nassau krahvide... |
keiser Maximilian II poolt riigivande alla ja eluajaks vangi.[viide?] Johann Friedrich II järglane oli tema noorem vend Johann Wilhelm Weimarist, kes langes... |
maakrahvi Wilhelm I tütre Elisabethiga ja nad said 2 last. Tema poeg Wolfgang päris tiitli ja tema tütar Christine suri noorelt aastal 1534. Ludwig II maeti... |
aastast 1777 ka Baieriga– 1614–1653 Wolfgang Wilhelm 1653–1679 Philipp Wilhelm 1679–1716 Johann Wilhelm II 1716–1742 Karl Philipp 1742–1799 Karl Theodor... |
maakrahviks tema vend Wilhelm VIII, kes võitles Suurbritannia kuningriigi liitlasena Seitsmeaastases sõjas. Tema järglane Friedrich II, kellest oli saanud... |
1413–1458 Ludwig II Avameelne, Ludwig I Rahumeelse vanem poeg, 1458–1471 Wilhelm I Vanem, Ludwig II poeg, 1471–1493 Wilhelm II Keskmine, Ludwig II poeg, 1493–1509... |
Johann II (20. märts 1492 – 18. mai 1557) oli Simmerni pfaltskrahv aastatel 1509 kuni 1557. Johann II sündis Simmernis Johann I vanima pojana. Aastal 1508... |
Alam-Baieri-Landshutiks ja Baieri-Straubingiks. Stephan II valitses aastatel 1349-1353 koos oma vendade Wilhelm I ja Albrecht I Hollandis ja Alam-Baieri-Landshutis... |
Wilhelm sai Birkenfeldi. Aastal 1635 tungiti riiki ja laastati seda Kolmekümneaastase sõja ajal ja samal aastal tekkis ka katkupuhang. Georg Wilhelm suri... |
Friedrich Wilhelm I 1688–1713 Friedrich I 1713–1740 Friedrich Wilhelm I 1740–1786 Friedrich II 1786–1797 Friedrich Wilhelm II 1797–1807 Friedrich Wilhelm III... |
suveräänsuse Preisimaa kuningale, Friedrich Wilhelm II-le. Markkrahv oli keskealine ja lastetu ning Friedrich Wilhelm oli tema sugulane ja Hohenzollernite pea... |
nende pärijad (vürstisoo esindajad), selle lepingu kinnitas ka peapiiskop Wilhelm. Esialgu peeti lepingust kinni, kuid 1550. aastate alguses hakkas peapiiskopi... |