Otsingu
Alusta lehekülge "Tšuudid+Viited". Vaata ka leitud otsitulemusi.
tšuudidega" Peipsil. Aastal 1534 kaebas peapiiskop Makar, et Novgorodi aladel elavad tšuudid peavad oma preestreid, keda kutsuvad arbui. Need tšuudid... |
vähiravi vastu", raamatud "Appi vampiirid", "Estide (tšuudide) hingestatud ilm" (2 osa), "Tšuudide maagiaraamat" ning "Kunsti kuldlõike kasutamine haljastuses"... |
2011). Esialgu jagunesid (Kallio 2006, 2007) algläänemeresoomlased sisemaa (tšuudi-lõunaeesti) ja rannahõimudeks, rannahõimud jagunesid omakorda lõuna- (liivi)... |
kultuuri- ja võimupiirkonna alla. Suurem osa jäi sakslastele, kuid idapoolsed tšuudid Pihkva ja Novgorodi slaavlaste võimu alla. Arheoloogiliste leidude põhjal... |
Jaroslav I koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega[viide?] ette sõjakäigu tšuudide vastu, võitis neid ja lasi senise Tartu muinaslinnuse kohale ehitada kindluse... |
Kirde- ja Kagu-Eestis Narva jõe ja Pihkva Emajõe tagant sisserännanud tšuudide (vadjalaste ja setude) osakaal. Nad olid valgemere-balti rassitüüpi keskmist... |
Eesti (kategooria "Viited Wikidatast") alast kehtestada ei suutnud. Ainsa oletatava erandina võis pärast võitu tšuudide üle 1030. aasta paiku Tartusse oma tugipunkti rajanud Kiievi suurvürst... |
Teatud vastukajasid mässule võis aga Virumaal tekkida ja mõned kaudsed viited ürikutes näitavad, et sakslastel on olnud põhjust kartust tunda. Vaata ka:... |
jumaluseks. Sellist ülijumala lagunemist väiksemateks jumalusteks toetavad ka viited teiste jumalate olemasolule. Tharapita võis Jonuksi oletuse kohaselt olla... |
olles eelnevalt aidanud Heintalul käsikirjadest toimetada raamatu "Estide (tšuudide) hingestatud Ilm". Üheskoos Õie Sarvega uuriti Setumaa kirjasid (mustreid)... |
aladel teateid juba 9. sajandist. Vene allikates on vadjalasi kutsutud ka tšuudideks. Arheoloogiale ja kohanimedele tuginedes võib arvata, et vadjalased elasid... |