Otsingu
Alusta lehekülge "Tšuudid+Kirjandus". Vaata ka leitud otsitulemusi.
on tšuudid aga aktiivne, sõjakas ja julm rahvas, kes ründavad rahulikke elanikke, põletavad külasid ja "õgivad" inimesi. Lapi folklooris tšuudid ainult... |
Vadjalased (alaosa Vadjalased kui tšuudid) (1980). "Tšuudid ajalookirjanduses". Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 614–615 Paul Ariste (1968). "Kuidas eestlast on nimetatud". Keel ja Kirjandus, nr 10,... |
Sihtasutus, 2016. Lk 718 Enn Tarvel. Kas Otšela tšuudid olid Koivalinna eestlased. Keel ja Kirjandus 18, 1975, lk 549–552. Paul Alvre. Eesti ja liivi... |
Snellman-Instituutti, 1995, lk 27. Matthias Johann Eisen, "Setukeste jumal Peko". Eesti Kirjandus 1908, nr 3, lk 377–387. Matthias Johann Eisen, "Eesti mütoloogia". Tallinn:... |
Kuldmamma! (alaosa Kirjandus) Vigala Sassi kirjutatud eepos, mis autori väitel põhineb eesti hõimu ehk tšuudide ning nende naabrite legendidel ajastust 5000 kuni 1500 aastat tagasi. Autori... |
osalesid Vana-Vene riigi loomisel. Leetopissides mainitud rahvas чудь (tšuudid) on tõenäoliselt vähemalt osaliselt samuti vepslasi tähistanud. Laadoga... |
Selart. Tartu 2012. Lk 27 Enn Tarvel. Kas Otšela tšuudid olid Koivalinna eestlased. Keel ja Kirjandus 18, 1975, lk 549–552. Arveds Švābe. Tālava. Sējējs... |
kroonikas, III : Kohanimed. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 2, lk 96–105 Taavi Pae. Miks Ugala on Viljandis? Keel ja Kirjandus, 2008, 11, lk 879 Evald Tõnisson... |
soome-ugri rahvaste hõimuliikumises. Aastal 1993 valiti Valton Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni aseesimeheks ning aastal 1996 esimeheks. Alates aastast... |
märgib Jüri Selirand, et harjulased olid leetopissides tuntud hoopis "tšuudide" nime all. Nii Tõnissoni kui ka Tvauri arvates räägib Loode-Eesti kasuks... |
Mõõgavendade ordu (alaosa Kirjandus) kus on seda kujutatud aga tšuudide ründamisena. Selle andmetel Tallinna alistada ei suudetud, aga "vallutati kogu tšuudide maa" («повоевало всю землю... |
Kirjandus, 1980, 5 Marek Tamm. Uus allikas Liivimaa ristiusustamisest: Ida-Baltikumi kirjeldus Descriptiones terrarum'is (u 1255). Keel ja Kirjandus,... |
vabadus!". Sajandi animatäheks valiti Lotte. Pikemalt artiklis Eesti kirjandus Vanimad kirjalikud allikad, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta... |
Eesti esiajalugu (alaosa Kirjandus) 862. aastal saadeti Põhja-Venemaa ja Ingeri alade erinevate rahvaste (tšuudid, Ilmjärve sloveenid, krivitšid ja vessid) juurest saadikuid Skandinaaviasse... |
Kirde- ja Kagu-Eestis Narva jõe ja Pihkva Emajõe tagant sisserännanud tšuudide (vadjalaste ja setude) osakaal. Nad olid valgemere-balti rassitüüpi keskmist... |
Ludzi ja Kraasna maarahva kiil. Keel ja Kirjandus, 7, lk 516 Valter Niilus. Leivu rahvas. Eesti Kirjandus, 1935, 8, lk 379–380 Tiit-Rein Viitso (2009)... |
Poluvernikud (alaosa Kirjandus) "Narova tagant ümber asunud muistse tšuudi järeltulijad, kes olid tunduvalt kaotanud oma keele ja kombed." Tšuudi nimetus tähistas tema käsitluses läänemeresoome... |
(1984). Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (I), Keel ja Kirjandus, 6, lk 338 Urmas Sutrop 2002, lk 15–17, 31 Urmas Sutrop 2002, lk 10–11... |
Jüriöö ülestõus (alaosa Kirjandus) ja hindab selle tähtsust suhteliselt väikeseks, vene kroonikad mainivad tšuudide mässu oma bojaaride vastu. Ülestõusu oluliseks taustateguriks on peetud... |
Possaadnik (alaosa Kirjandus) Izjaslavi väepealik, Novgorodi possaadnik Ostromir 1054. aasta sõjakäigu tšuudide ehk eestlaste kallale, kuid sai lüüa. Kirjanik N. M. Karamzin on väitnud... |