Otsingu
Alusta lehekülge "Tsistertslaste+Ordu+Kirjandus". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu. Ordu ülemabt on alates 2010... |
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden... |
Eesti kloostrid (alaosa Tsistertslased) Tsistertslaste ordu Ojamaa Roma emakloostri Kolga klooster Rõngu klooster Vigala klooster Dominiiklaste klooster Tallinnas Halastuse Misjonäride Ordu... |
Balduin Alnast (kategooria "Tsistertslased") bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti... |
Aleksander IV (paavst) (alaosa Saksa ordu) augustil 1257, et frantsiskaanid ei tohi Saksa ordu aladel jutlustada ilma Saksa ordu loata ja Saksa ordu pole kohustatud munki turvama. Ta kutsus 20. juunil... |
Roma klooster (alaosa Kirjandus) Gutvalla, Gutwalla, Gudvalla, Guthualia või Gutnalia klooster) oli tsistertslaste ordu 1163. aastal asutatud mungaklooster Ojamaal (rootsi k. Gotland) Rootsis... |
Aubri Trois-Fontainesist (kategooria "Tsistertslased") p. 163-192 Tamm, M., "Ristisõja kommunikatsioon: Liivimaa misjon ja tsistertslaste võrgustik 13. sajandi esimesel poolel II", Tuna 1 (2001), 8–28. academia... |
kašuubi kaluriküla. 1380 sai küla omanikuks tsistertslaste ordu ja 1382 määrati Gdynia Oliwas asuva tsistertslaste kloostri omandiks. Ta jäi sajanditeks külaks... |
B.M.V. de Osseco; tšehhi keeles Klášter Panny Marie Osek) on endine tsistertslaste klooster ja silmapaistva ajaloo- ja kunstilise väärtusega arhitektuurimälestis... |
Clemens IV (alaosa Saksa ordu) Norras Saksa ordu toetuseks Liivimaal, Kuramaal ja Preisimaal. Clemens IV nõudis 15. mail 1265 ristisõja jutluste korraldamist Poolas Saksa ordu toetuseks... |
Kõike seda heitis Clunyle ette 12. sajandil esile kerkinud uus tsistertslaste ordu, kelle ideaaliks oli vaesus ja füüsilise töö tegemine. Cluny kaotas... |
Urbanus IV (alaosa Saksa ordu) Prantsusmaal Troyes'is kingsepa peres. Tema õde Sybille sai hiljem Montreuil' tsistertslaste nunnakloostri abtissiks. Pantaléon õppis Pariisi Ülikoolis kanoonilist... |
Eugenius III (kategooria "Tsistertslased") kloostrisse, kus Paganelli liitus tsistertslaste orduga ja sai mungaks. 1139 määrati ta Scandriglia tsistertslaste koguduse ülemaks ja sügisel 1140 Rooma... |
Tallinna piiskopkond (alaosa Kirjandus) kiriku piiskopkond Eestis Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Saksa ordu Liivimaa ordu aladel aastatel 1346–1561. Piiskopkonna asutasid Taani kuningas Valdemar... |
Honorius III (alaosa Saksa ordu) artiklis Saksa ordu Honorius III kinnitas 8. detsembril 1216 ja 15. detsembril 1220 Saksa ordu privileegid. Ta andis 9. jaanuaril 1221 ordule privileege.... |
Eesti keskaeg (alaosa Kirjandus) ordut, millel oli munga- ja nunnakloostreid nii linnades kui ka maal. Tsistertslaste mungakloostrid asusid maal: Kärknas ja Padisel. Tsistertslaste eesmärgiks... |
Püha Katariina klooster (alaosa Kirjandus) 1246. aastal dominiiklaste ordu. Tallinna dominiiklaste kloostri ametlik ja ühtlasi vanim nimetus oli Tallinna jutlustajate ordu klooster. Ametlikes dokumentides... |
Munklus (alaosa Tsistertslased) palverändajaid. 12. sajandi lõpuks aga oli tsistertslaste laienemine ja edu jõudnud oma tippu ning algas vaikne stagnatsioon. Ordu sai alguse üldisest kirikureformist... |
Gregorius IX (alaosa Mõõgavendade ordu) veenaks Saksa ordut täitma Christiani nõudmisi. Gregorius IX kinnitas 1227 tsistertslaste privileegid. Ta kaitses 1227 Dünamünde tsistertslaste kloostrit... |
sadultornina ja kuulus kuni 1422. aastani koos müürilõiguga lähedal asuvale Tsistertslaste ordu nunnakloostrile.[viide?] Saunatorni kõrgendati ja moderniseeriti... |