Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Toitesoolad" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
Taimetoiteained (ümbersuunamine lehelt Toitesoolad) Taimetoit(e)ained ehk toitesoolad (vene keelest otse tõlgituna ka biogeenid) on taimede (sh vetikate) kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad... |
ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad... |
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks... |
olla mürgine, mõnikord mitte. Mürkide tootmist soodustavad soe vesi ja toitesoolade rohkus. On ka oletatud, et kalad on söönud tungalteraeoseid ja et tungalterad... |
põhjaallikatest või mändvetikamassi lagunemisest. Lahevees on suur kogus toitesoolasid ja lahustunud orgaanilist ainet. Järve vesi vahetub 22 korda aastas... |
06), st lahes on hapniku üleküllus (103%). Samuti leidub seal rohkelt toitesoolasid, lahustunud orgaanilist ainet on keskmiselt. Seepärast on Laidevahe... |
21), st laht on hapnikuga üle küllastunud (116%). Samuti on seal suur toitesoolade ja kloriidide sisaldus (163 mg/l), mis võib olla tingitud merevee lähedusest... |
on põhjuseks varjatus tuulte eest, mineraalainerikkad allikad ja suur toitesoolade hulk hüpolimnionis. Verevi järve peeti pikka aega dimiktiliseks järveks... |
kallid. Teine probleem, mis kaasneks muda väljapumpamisega, on see, et toitesoolade varud Verevi põhjakihis on võrreldes teiste Eesti ja lähiriikide järvedega... |
põhjustas see siiski jätkuvalt pinnaveekogude eutrofeerumist (taime toitesooladega rikastumist). Seetõttu polnud jõgede vee kvaliteet sobilik vesiviljeluse... |
muutnud väärtuslike kalavarude ülepüük, vee eutrofeerumist tekitavate toitesoolade (väetisejäägid) ning keskkonnaohtlike ainete merrejuhtimine. Praegu on... |