Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Suurtükk" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm. Suurtükke kasutatakse enamasti brigaadi või diviisi taseme tuletoetuseks... |
Tsaar-suurtükk (vene Царь-пушка) on 1586. aastal valumeister Andrei Tšohhovi poolt valatud suurtükk. Asub Moskvas Kremli õuel. Suurtükk kaalub 40 tonni... |
152 mm (6-tolline) Canet' suurtükk on mereväesuurtükk, mida kasutati laevadel ja rannikupatareides. Suurtüki töötas välja Prantsuse insener Gustave Canet... |
Liikursuurtükk (ümbersuunamine lehelt Iseliikuv suurtükk) Liikursuurtükk (laensõnana ka iseliikuv suurtükk) on mootoriga kandesõiduki veermikule ehitatud lafetiga suurtükk. Tänapäeval nimetatakse liikursuurtükkideks... |
mm, kõrgus – 2650 mm. Relvastus – üks 75 mm suurtükk KwK 1/24 lahinguvaruga 80 mürsku ja üks 37 mm suurtükk lahinguvaruga 60 mürsku, mis mõlemad paiknesid... |
keeles Haubitze) on ajalooliselt suurema kaliibriga ja lühikese rauaga suurtükk, mille raua pikkus on alla 30 kaliibri ning mürsul on suhteliselt järsk... |
seeriamasin, mida toodeti aastatel 1927–1930. Tanki pearelvaks oli 37 mm suurtükk Hotchkiss või PS-1 (ПС-1). Mürsu algkiiruseks oli 442 m/s, laskekiiruseks... |
Zrínyi on Ungaris toodetud ründesuurtükk. 1943–1944 toodeti seda 66 tükki. Suurtükk sai nime krahv Miklós Zrínyi järgi.... |
sõjasaagina saadud (peamiselt Stalingradi kotist) liikursuurtüki StuG III ja tanki PzKpfw III kere peale, millele oli paigaldatud 85 mm D-5S-85A suurtükk.... |
väikeste muudatustega veermikule. Masin oli madala siluetiga ning 75 mm suurtükk StuK 37L/24 asus korpuse lael olevas pöörlematus soomustornis, liigutada... |
olenevalt maastikust. Tanki peatorni, milles asus ka masina pearelv, 76,2 mm suurtükk, oli võimalik pöörata 360 kraadi kas käsitsi või elektrimootoriga. Käsitsi... |
poolt. Näiteid relvasüsteemidest: Tank Jalaväe lahingumasin Hävituslennuk Suurtükk Tankitõrjeraketisüsteem Õhutõrje vm õhutõrjesüsteem, õhutõrjeraketisüsteem... |
Kartaune) oli 16.–17. sajandil kasutatud suurekaliibriline eestlaetav suurtükk. Vastavalt kaliibrile jagunesid need topeltkartaunideks, kartaunideks ja... |
Falkonett oli 16.–18. sajandil kasutatud väikesekaliibriline suurtükk. Suurtükiga sai tulistada kuni 5 kg raudkuulidega.... |
Müüser ehk mortiir on suurtükk, mille raua pikkus on 2–12 kaliibrimõõtu ja relva kaliiber on 152–420 millimeetrit . Müüsri mürsud ei lenda kaugemale, kui... |
ja ratsaväe järel üks vanimaid relvaliike. Suurtükiväe pearelv on suurtükk. Suurtükk on mürskudega tulistav relv, mille kaliiber on vähemalt 20 mm. Suurtükid... |
tankihävitaja järgi. Erinevalt tavalistest tankihävitajatest, millel on suurtükk tanki kere sees, oli M10 pealtpoolt avatud, kaldus soomusega torniga, mis... |
tootmine ei sujunud plaanipäraselt. Uue masina pearelvaks valiti 76 mm suurtükk PS-3, mis oli projekteeritud spetsiaalselt tankikahuriks ning oli varustatud... |
oma ümmarguse põhjaga korpuse laele. Torni esiküljel oli suurtükimaskiga suurtükk ning sellega paaris kuulipilduja ja sihik. Suurtükimaskist paremal ja vasakul... |
pöörduv torn, mootor tagaosas ja juht ees. Tanki relvastuses oli 37 mm suurtükk või kuulipilduja. Neid ehitati ligi 3500. FT-17 oli ka Eesti sõjaväe relvastuses... |