Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Spinn" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus... |
Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline. Liitosakeste puhul loetakse bosoniteks... |
Spinn või spinnimine on poliitikas, suhtekorralduses ja vähemal määral äriettevõtete kommunikatsioonis kasutatav propaganda vorm, mis püüab mõjutada avalikku... |
siis sellise tuuma summaarne spinn on 0. Kui tuumas on paaritu arv prootoneid või neutroneid, siis sellise tuuma spinn on poolarvuline (1/2, 3/2, jne)... |
kvargist ja antikvargist koosnevad elementaarosakesed bosonid (st. nende spinn on täisarvuline). Mesonid osalevad (lisaks teistele vastasmõjudele) ka tugevas... |
täisarvulise spinniga osakesed. Kõigi tuntud elementaarsete fermionide spinn on 1/2. Fermionide nimetus tuleneb itaalia füüsiku Enrico Fermi nimest.... |
Elektronkiht (alaosa Elektroni spinn) iseloomustamiseks sisse veel üks täiendav kvantarv – spinn, mis võib olla kas −½ või ½. Kuigi spinn võeti alguses kasutusel "abistava" kvantarvuna, et põhjendada... |
eristatakse kahte liiki relaksatsiooni: spinn-võre relaksatsioon (T1) ja spinn-spinn relaksatsioon (T2). Spinn-võre relaksatsioon tekib spinni vastastikmõjul... |
on aatomspektroskoopia liik, mis võimaldab mõõta aatomeid, mille spinn pole 0. Spinn iseloomustab tuuma asendit magnetväljas. Tuumade võimalike spinnide... |
esimesena Briti füüsik Peter Higgs. See on elektriliselt neutraalne, selle Spinn 0 ja see laguneb väga ruttu. Higgsi osake figureerib Higgsi mehhanismis... |
1 või 2; spinn (s), mille tõttu võib igal orbitaalil olla korraga kuni kaks elektroni. Elektroni spinn võib olla kas –½ või ½. Kuigi spinn võeti alguses... |
kvarkidest, siis on nad ühtlasi ka hadronid. Nukleonid on fermionid, sest nende spinn on 1/2. Nukleonid (prooton ja neutron) on põhilised meie maailma ehituskivid... |
osakeste spinn-impulsimoment ehk sisemine pöörlemishulk (lihtsustatult "spinn") erineb nullist. Igal aine osakesel on looduses mass, laeng ja teatav spinn. Et... |
erinevat kvarki (u-, d-, s-, c-, b- ja t-kvark). U-kvark on fermion (tema spinn on 1/2) ning tema elektrilaeng on +2/3e. Ta on kõikidest kvarkidest kõige... |
erinevat kvarki (u-, d-, s-, c-, b- ja t-kvark). D-kvark on fermion (tema spinn on 1/2) ning tema elektrilaeng on –1/3e. Ta on u-kvargist (mis on kõige... |
Näiteks kui elektron neelab footoni, siis muutub tema spinn vastupidiseks (süsteemi summaarne spinn peab olema kõikides vastastikmõjudes jääv). Lisaks spinnile... |
kõik radikaalid on paramagnetilised. Paardumata elektroni magnetmoment, spinn muudab aine pisut magnetiliseks. Võrdluseks diamagnetilistel ainetel on... |
kahte põhilist väljaosakeste klassi – bosoneid, mille spinn on täisarvuline ja fermione, mille spinn on poolarvuline. Supersümmeetria abstraktne teisendus... |
ühik rad/(s·T) või C/kg. Elementaarosakeste impulsimomenti põhjustab nende spinn S→{\displaystyle {\vec {S}}}. Osakese magnetmomendi μ→{\displaystyle {\vec... |
ühe ferromagnetilise kihi mõjutamise võimalus, sellest ka nimetus ventiil või klapp (inglise spinn valve). Spinnventiiliga magnetotakistuslik muutmälu... |