Otsingu
Alusta lehekülge "Saksa+kuningas". Vaata ka leitud otsitulemusi.
vanemast liinist. Ruprecht sai Saksa kuningaks pärast kuningas Wenzeli troonilt tõukamist, kuid temast ei saanud kunagi Saksa-Rooma keisrit. Ta abiellus 27.... |
Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal. Saksa kuninga tiitel on tihedalt seotud Saksa-Rooma... |
Albrecht I (juuli 1255 Rheinfelden – 1. mai 1308 Königsfelden) oli Saksa kuningas 1298–1308, Austria hertsog 1282–1308, Rudolf I von Habsburgi poeg. Ta... |
Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273. aastast kuni surmani. Enne seda valitses ta Habsburgide pärusvaldusi... |
Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911. aastast ja Frangimaa hertsog alates 906. aastast. Konrad oli esimene... |
Saksa-Rooma keiser 1452–1493. Ta oli Steiermargi hertsog (Friedrich V) 1424–1493, kogu Austria (peale Tirooli) valitseja 1457–1493 ja Saksa kuningas (Friedrich... |
– 16. august 1419) oli Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas 1378–1400 ja Böömimaa kuningas (Wenceslaus IV või Václav IV, mõnikord hüüti ka "Joodikuks")... |
(umbes 1255 – 2. juuli 1298 Göllheim) oli Saksa kuningas 5. maist 1292 – 23. juunini 1298. Ta on ainus Saksa kuningas, kes on ametist tagandatud, kui arvestamata... |
hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208. Philipp von Hohenstaufen oli Friedrich Barbarossa poeg ja Heinrich VI vend. Pärast viimase surma oli Saksa-Rooma riigis... |
Esztergomi lähedal) oli Habsburgide valitsejasuguvõsast Saksa kuningas 1438–1439, Ungari ja Böömimaa kuningas 1437–1439 ning Albrecht V nime all Austria hertsog... |
(1286 või 1289 – 13. jaanuar 1330) oli Habsburgide dünastiasse kuuluv Saksa kuningas 1326–1330 ja Austria hertsog 1308–1330. Ta oli hilisema keisri Ludwig... |
1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152. Konradi isa oli Švaabimaa hertsog Friedrich I ja tema ema oli Saksa-Rooma keisri Heinrich IV tütar... |
taastajateks. Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024) omistasid endale tiitli roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles... |
Konrad IV (25. aprill 1227 – 21. mai 1254) oli Saksa ja Sitsiilia kuningas 1250–1254, Friedrich II poeg. Püüdis jätkata oma isa poliitikat, kuid paavstivõim... |
Heinrich I Linnupüüdja (ümbersuunamine lehelt Heinrich I (Saksa kuningas)) Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936. Ta oli Saksa-Rooma keisri (962–973) Otto I isa.... |
Ferdinand IV (ümbersuunamine lehelt Ferdinand IV (Saksa kuningas)) Ungari ja Saksa kuningas. Ta oli Ferdinand III poeg. Ferdinand kuulutati isa soovil juba tolle eluajal nii Böömimaa kuningaks (1646), Ungari kuningaks (1647)... |
dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437. Ta oli ka Ungari kuningas (Zsigmond) 1387–1437, Böömi kuningas (Zikmund) 1419–1437... |
ning Saksamaa kuningriigi kaaskuningas 1220–1235 ja Sitsiilia kuningas. Heinrich oli Saksa-Rooma keiser Friedrich II ja Aragóni Constanza poeg. 1212. aastal... |
Seepeale mõtlesid kuningad omakorda välja tiitli "Roomlaste kuningas", mis Saksa kuninga paralleelnimetusena jäi püsima kuni Saksa-Rooma riigi lõpuni... |
sai (Saksa kuningas oli ta 1531. aastast niigi), sellega sulasid Saksa kuninga ja Saksa keisri tiitel tegelikult ühte ning termin 'Saksa kuningas' kadus... |