Otsingu
Alusta lehekülge "Pürksi+mõis". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Pürksi mõis (saksa keeles Birkas) rajati Läänemaal Noarootsi kihelkonnas 1620. aastal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub mõis Lääne maakonnas Lääne-Nigula... |
23° 31′ 30″ E. Pürksi mõisa park asub Noarootsi Gümnaasiumi territooriumil. Pürksi pargi piir kulgeb piki katastriüksuse 'Pürksi mõis' piiri. Pürksi mõisa pargi... |
veebruar 1773 Paslepa mõis – 30. märts 1830 Pürksi mõis) oli Eestimaa maalikunstnik, vabahärra. Aastal 1798 ostis ta Pürksi mõisa, kus ta 1830. aastal... |
uue Noarootsi valla koosseisu. Valla alal asus teiste seas Paslepa mõis, Pürksi mõis, Noarootsi kirikumõis. Maa-ameti kaardirakendused Paslepa vald Rahvusarhiivi... |
asus Pürksi, Niibi ja Vööla mõis. Pürksi vald Rahvusarhiivi Eesti ala valdade registris 1866–1917 (vaadatud 04.09.2016) Pürksi vald Rahvusarhiivi Eesti ala... |
maja Tallinnas, Kuninga 6 – 1986 Vanalinna Muusikamaja, Uus 16 – 1987 Pürksi mõis, Noarootsi Gümnaasium – 1995 Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside maja... |
von Ungern-Sternberg (1815–1872). 1875. aastal müüdi Harku mõis Ungern-Sternbergide Pürksi liinist diplomaadile ja tiibadjutandile Robert von Ungern-Sternbergile... |
Hoeszby, Hoyszby ja aastal 1615 Hössby. Aastail 1977-1997 oli Hosby osa Pürksi külast. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla... |
väinad saart Paslepast, Kudanist ja Harast. 1959. aastal elas tollasesse Pürksi külanõukogusse kuulunud külas 24 elanikku ning 1970. aastal 16 elanikku... |
ka Rootsi konsul Håkan Damm. Samal aastal algas ka Pürksi mõisahoone renoveerimine. Renoveeritud mõis avati pidulikult 19. detsembril 1995. Avamisest võttis... |
poolsaarel. 1977. aastast kuulub Sutlepa mere kaldal asunud küla territoorium Pürksi küla koosseisu. Arvatakse, et küla nimi tuleb sõnadest kulle ('mägi') ja... |
kuulus küla Noarootsi valda. Küla asub valla keskosas ning küla kaugus Pürksist on 11 km ja Haapsalust 24 km. Külas asuvad muinsuskaitsealused arheoloogiamälestised... |
(Pastorat Nukkö) Nõmmküla mõis (Nömmküll; Riguldi kõrvalmõis) Paslepa mõis (Paschlep; rajatud aastal 1679, eraldatud Kulanist) Pürksi mõis (Birkas; rajatud aastal... |
Kõljala riigimõis, Mõdriku riigimõis, Olustvere riigimõis, Orgita riigimõis, Pürksi riigimõis, Purila riigimõis, Putkaste riigimõis, Saku riigimõis, Sillapää... |
Jõelähtme ja Liivimaa Ramke (Ramkau) mõisaomanik Jakob Stael (1628–1679) ja Pürksi vabapreili Anna Sophie von Ungern-Sternberg, kes oli Riia linnuse asehaldur... |
Ungern-Sternberg (alaosa Pürksi suguvõsaliin) kuninganna Kristiina kinnitas 27. oktoobril 1653 Läänemaa Noarootsi kihelkonna Pürksi mõisniku Wolmari (1606–1667), Läänemaa Ridala kihelkonna Ungru ja Võrumaa... |
(surnud 1622), kes oli Pärnu raehärra Berend Hartwighi tütar. Ta abiellus Pürksi vabapreili Anna Sophie von Ungern-Sternbergiga, kes oli Riia linnuse asehalduri... |
järv, rts Sutlepsjön) on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Hara, Kudani, Pürksi, Saare, Sutlepa ja Salajõe külas. Järve kaldajoone pikkus on 12 462 m, valgala... |
Maydelli poeg) ja hiljem Pürksi (Pürkel) mõisast pärit Wolmar von Ungerniga. Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Võnnu mõis (Ridala khk) Skrivelser... |
Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Albu, Pürksi, Edise, Habaja, Ojasoo, Hõreda, Karinõmme, Kiideva, Määri, Niinja, Tolli... |