Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Pöörlemistelg" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
Pöörlemistelg on keha läbiv sirge, mille ümber keha pöörleb.... |
Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga. Geograafilisi poolusi on kaks – põhjapoolus ja lõunapoolus. Poolused... |
käsitletakse selliseid pöörlemisi, mille korral pöörlemistelg läbib keha keskpunkti, ei pea pöörlemistelg üldsegi keha läbima. Pöörlemist tuleb eristada... |
Ekstsentrik on ringjoonelise kontuuriga ketas, mille pöörlemistelg on geomeetrilise teljega paralleelne, kuid ei asu geomeetrilisel teljel. Pöörlemistelje... |
järgi: vertikaalhüdrogeneraatorid, mille pöörlemistelg on püstne, horisontaalhüdrogeneraatorid, mille pöörlemistelg on rõhtne. Rootori pöörlemissageduse järgi:... |
pöörlemistelje orientatsiooni muutumine. Ka Maa pöörlemistelje suund muutub. Maa pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi 26 000 aastaga. Kui oled kunagi... |
pöörlevad kehad vibreerima. Kui mingi keha pöörleb, siis on tal olemas pöörlemistelg. Samas on igal kehal olemas ka raskuskese (teatud kehadel, näiteks auto... |
naba) võib tähendada mitut asja. Poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga. Maa magnetpoolus on punkt, kus koonduvad Maa magnetvälja... |
Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga. Põhjapooluse koordinaadid on 90° N. Põhjapoolus... |
Lõunapoolus ehk geograafiline lõunapoolus on lõunapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga. See asub Antarktise keskosas 2835 m kõrgusel merepinnast... |
kus keha pöörleb olles kontaktis mingi pinnaga ja samas liigub keha pöörlemistelg kulgevalt antud pinna suhtes. Veeremist ilma pindade vahelise libisemiseta... |
tugevalt kallutatud ning mingil määral ekstsentriline. Lisaks on selle pöörlemistelg väga kõrge nurga all, ligikaudu 60° (hinnanguliselt 56° kuni 81°). See... |
Maa pöörlemine (alaosa Pöörlemistelg) põhjapoolusest. Teine punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga, on lõunapoolus Antarktikas. Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandi ehk ekliptika... |
päev. Taevakehade öö- ja päevakülge eraldab terminaator. Kui taevakeha pöörlemistelg ei asu orbiidiga risti, siis muutub öö pikkus perioodiliselt. Päikesesüsteemi... |
gravitatsioonijõu toimel Maa pöörlemistelje asend ajas muutub. Maa pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi ligikaudu 26 000 aastaga. Pretsessiooni... |
juhtudel, kui vaatleja asub oma taevakeha polaarpiirkonnas, taevakeha pöörlemistelg on aga teise taevakeha suhtes viltu, nii et pöörlemisele vaatamata ei... |
Päikese näiva liikumise taevavõlvil muudab ebaühtlaseks ka see, et Maa pöörlemistelg ei ole orbiidi tasandiga risti. Kumbki Päikese näiva liikumise ebaühtlus... |
mingi nurkkiirusega ω¯{\displaystyle {\bar {\omega }}}. Kuna hetkeline pöörlemistelg pidevalt muudab oma asendit ruumis, siis koos sellega muutub ka nurkkiiruse... |
suhtega rohkem kui 5:1, mis pöörleb umbes 8-ööpäevase perioodiga, aga pöörlemistelg ei ühti ühegi selle keha põhiteljega. Oumuamua pikkus (ketta läbimööt... |
lõpuks New Yorgis (Ameerika Ühendriigid). Maa orbiidi tasandiga on Maa pöörlemistelg mitte päris risti, vaid pigem kaldu. Seetõttu ongi nii, et Maa reisil... |