Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Pähklike" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
Pähklike on õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklike erineb tõelisest pähklist... |
valmimisel ei avane ja variseb taimelt maha. Sulgviljad on näiteks pähkel, pähklike, seemnis, teris ja tõru. Kuni idanemiseni jäävad seemned ümbritsetuks viljakestaga... |
juulini, õie kõige nähtavama osa moodustavad helelillad tolmukad. Vili on pähklike. Kurekell-ängelhein on hea meetaim. Kurekell-ängelhein andmebaasis eElurikkus... |
nimetus. Sageli paiknevad õied võsu tipuosas. Huulõieliste viljaks on pähklike. Acinos – nõmmemünt Ajuga – akakapsas Betonica – tõnnike Clinopodium –... |
Ta õitseb juulist septembrini. Õied on punased, valge äärega. Vili on pähklike, mis on suuteline pikka aega merevees pinnal püsima. Rand-linnurohi andmebaasis... |
vastakud lineaalsed lehed ja viietiste õitega ebasarikõisikud. Vili kupar, pähklike või kuiv mari. Nelgilised on kosmopoliitne sugukond rohttaimi, kes on kõige... |
kuni 1 cm läbimõõduga varte tipus. Viljaks on pähklite koguvili, kus iga pähklike on kõvera nokakesega, mis aitab taimel levida. Kasvab niisketel ja märgadel... |
Mari Kuivvili Avavili Kaun Kupar Kõder Kõdrake Kukkur Sulgvili Pähkel Pähklike Teris Tõru Seemnis Laguvili Lihakvili Pomerantsvili Luuvili Mari Õunvili... |
Eesti pärismaistel liikidel üksnes punakad või valged. Taimede vili on pähklike. Acanthoscyphus Aconogonon – pööristatar Afrobrunnichia Antigonon Aristocapsa... |
pärast õitsemist ja ümbritsevad vilja. Vili on ühepesaline üheseemneline pähklike. Puusepp, Visolde (1971). Sugukond maltsalised – Chenopodiaceae. Eesti... |
valmimisel. Õitseb aprillis ja mais. Viljaks on väike äraspidimunajas pähklike. Viljad valmivad juulis. Ta on üks olulisemaid turvast moodustavaid taimeliike... |
aprillis-mais. Tegu on tuultolmlejaga. Viljaks on pähklike, mis on 1–4 cm pikkune ja 5–7 mm läbimõõduga. Pähklike avaneb, kui on valmis saanud ja vabanevad üksikud... |
ka puuduvad. Vili on pähklike. See on sile, munajas, pruun, kuni 4,5 mm pikk ja 3 mm lai. Igast õiest kasvab kuni 4 pähklikest ja igaühes neist on üks... |
tippudes. Taim õitseb 4–5 eluaastal. Vili on kuiv pruuni värvi üheseemneline pähklike. Õitseb juunis–augustis, viljad valmivad augustis, septembris. Ürt-punanuppu... |
tihedates õisikutes võrse tippudes. Õitseb juulis–augustis. Viljaks on pähklike. Eestis looduslik liik. Kasvab kuivades metsades, võsastikes, niitudel... |
kasvanud. Pähkli erinevus pähklikesest on see, et pähkel on arenenud mitmest (pähklike ühest) viljalehest moodustunud sigimikust. Pähklikoor ei avane iseeneslikult... |
seemnete kui ka risoomide abil. Seeme on rohekaspruun kuni 3,5 mm pikkune pähklike. Seeme säilitab oma idanevuse kaua. Iminõges on hinnatud meetaim. Noorte... |
Ta paljuneb ainult seemnetega. Seeme on hallikas kuni 2,5 mm pikkune pähklike. Loomade jaoks on verev iminõges üldjuhul ebameeldiva lõhna ja maitsega... |
Räni-kardhein on juurteta lehesarnaste risoididega. Vili on ogadega 4-5 mm pikkune pähklike. Räni-kardheina kasvatatakse sageli akvaariumides, sealhulgas külma veega... |
sügiseni välja. Punakas õietupp jääb pärast õitsemist püsima. Vili on piklik pähklike, mida kroonib õietupp. Suureõieline abeelia on populaarne aias kasvatatav... |