Otsingu
Alusta lehekülge "Preisimaa+kuningas". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918. Kõik Preisimaa kuningad kuulusid Hohenzollernite dünastiasse. 1871–1918 olid nad... |
1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701. aastast kuni surmani. Ta oli Suure Kuurvürsti Friedrich Wilhelmi poeg. Ta sai end kuningaks kuulutada seetõttu... |
valdused Preisimaal ja 1525. aasta 10. mail andis truudusvande Poola kuningale Zygmunt I-le ja nimetati tema vasallina esimeseks Preisimaa hertsogiks... |
valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Preisimaa kuningas Wilhelm I toetas valitsusjuhi tegevust. Vormiliselt oli riigi tähtsaim isik kuningas, kuid poliitikat teostas... |
Friedrich Suur (ümbersuunamine lehelt Friedrich II (Preisimaa kuningas)) der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740. aastast kuni surmani. Brandenburgi markkrahvina oli tema nimi... |
Preisi kuningriik (ümbersuunamine lehelt Preisimaa kuningriik) valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Preisimaa kuningas Wilhelm I toetas valitsusjuhi tegevust. Vormiliselt oli riigi tähtsaim isik kuningas, kuid poliitikat teostas... |
Friedrich III (Saksa keiser) (ümbersuunamine lehelt Friedrich III (Preisimaa kuningas)) oktoober 1831 Potsdam – 15. juuni 1888 Potsdam) oli Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888. aastal, Wilhelm I poeg ja Wilhelm II isa. Ta valitses vaid sada... |
aastal muutis Preisimaal asuvad orduvaldused ilmalikuks hertsogkonnaks. Sellest ajast kuni 1660. aastani oli Preisimaa hertsog Poola kuninga vasall. Lisaks... |
autonoomia Poola kuninga sõltlasena. Seejärel liidendati Kuninglik Preisimaa 1569. aastal täielikult Poola kuningriigiga. Kuninglik Preisimaa loodi pärast... |
Friedrich Wilhelm III (kategooria "Preisimaa kuningad") Potsdam – 7. juuni 1840 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1797. aastast kuni surmani. Ta püüdis kõigi vahenditega Preisimaa võimsust suurendada, kuid see õnnestus... |
Wilhelm I (ümbersuunamine lehelt Wilhelm I (Preisimaa)) Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861. aastast kuni surmani (regent 1859–1861) ja esimene Saksamaa... |
Kõrgus Preisimaa kroonprintsess. 1713. aastal sai tema abikaasast Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm I nime all ning Sophia Dorotheast Preisimaa kuninganna... |
Friedrich Wilhelm II (kategooria "Preisimaa kuningad") Wilhelm II (25. september 1744 Berliin – 16. november 1797 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1786. aastast kuni surmani. Friedrich Suure vennapojana püüdis ta... |
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga)... |
Rzeczpospolita Kuninglikust Preisimaast. Lääne-Preisimaa kaotati 1829. aastal ja liideti Ida-Preisimaaga, et moodustada Preisimaa provints, kuid taastati... |
Friedrich Wilhelm IV (kategooria "Preisimaa kuningad") 2. jaanuar 1861 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1840. aastast kuni surmani. Friedrich Wilhelm sündis Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm III ja tema... |
Preisimaa kuningas. Friedrich Wilhelm II (1744–1797) oli alates 1786 Preisimaa kuningas. Friedrich Wilhelm III (1770–1840) oli alates 1797 Preisimaa kuningas... |
kuurvürstil Friedrich III-l saada endale tiitel Kuningas Preisimaal. Selle tegi võimalikuks Preisimaa hertsogkonna suveräänne staatus väljaspool Saksa-Rooma... |
keiser oli Saksa keisririigi valitseja tiitel 1871–1918. Keiser ja Preisimaa kuningas olid üks ja sama isik ning too kuulus Hohenzollernite dünastiasse... |
Friedrich Wilhelm I (kategooria "Preisimaa kuningad") Potsdam) oli Preisi kuningriigi Preisimaa kuningas 1713. aastast kuni surmani. Friedrich Wilhelmi oli esimese Preisimaa kuninga Friedrich I ja tema teise abikaasa... |