Otsingu
Alusta lehekülge "Preisimaa+Vaata+ka". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Adalberdi ja 1008. aastal ka misjonärpiiskopi Bruno Querfurtist. Püha Adalbert on kuulutatud Poola ja Preisimaa kaitsepühakuks. Preisimaad asustasid kuni Saksa... |
Preisimaa kohta, kuid vaikselt laiendas ta selle nimetuse ka Brandenburgile. Niiviisi tekkinud Preisimaa kuningriigist sai peagi üks Euroopa sõjaliselt võimsamaid... |
Rzeczpospolita Kuninglikust Preisimaast. Lääne-Preisimaa kaotati 1829. aastal ja liideti Ida-Preisimaaga, et moodustada Preisimaa provints, kuid taastati... |
Albrecht von Hohenzollern (ümbersuunamine lehelt Albrecht I (Preisimaa)) kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all. Albrecht sündis Hohenzollernide dünastiast... |
Friedrich Suur (ümbersuunamine lehelt Friedrich II (Preisimaa kuningas)) Tema ajal kehtis Preisimaal usuvabadus, seda nii katoliiklaste, jesuiitide kui ka juutide suhtes. Friedrichi ajal kasvas Preisimaa pindala peaaegu kaks... |
Albrecht Friedrich (ümbersuunamine lehelt Albrecht Friedrich (Preisimaa)) 27. august 1618 Fischhausen) oli Preisimaa hertsog aastatel 1568–1618. Albrecht Friedrichi isa oli esimene Preisimaa hertsog Albrecht, ema aga... |
president ja Preisimaa kuningas 1871–1888 Wilhelm I, Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888 Friedrich III (1831–1888), Saksa keiser ja Preisimaa kuningas... |
Venemaa vastu joondatud väed tagasi. (Vaata ka Prantsuse revolutsioonisõjad ja Napoleoni sõjad.) Salaja tunnistas Preisimaa Prantsuse kontrolli Reini läänekalda... |
Memeli piirkond (kategooria "Preisimaa ajalugu") enamus Preisimaa leedulasi ei soovinud ühineda Leeduga ja Preisimaa leedulased ei olnud rahvastikus enamuses. Preisimaa jagamist soodustas ka Poola esindaja... |
ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine... |
Wilhelm I (ümbersuunamine lehelt Wilhelm I (Preisimaa)) Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861. aastast kuni surmani (regent 1859–1861) ja esimene Saksamaa... |
Enne 1919. aastat ametis olnud Preisimaa sõjaministrite kohta vaata artiklit Sõjaministeerium (Preisimaa). Liidukaitseminister (saksa keeles Bundesminister... |
Ratsanikesõda (kategooria "Preisimaa ajalugu") plaani kogu Preisimaa tagasivõitmiseks ordule ja lisaks sellele Masoovia liidendamiseks Saksa-Rooma riigiga. Liiduläbirääkimistesse püüti haarata ka Liivimaa... |
Kaliningradi oblast (kategooria "Preisimaa") Varasema ajalooga tutvumiseks enne 1945. aastat vaata Ida-Preisimaa. Otsust siiani Saksamaale kuulunud Ida-Preisimaa jagada Poola ja Nõukogude Liidu vahel arutati... |
Ermlandi piiskopkond (kategooria "Preisimaa ajalugu") ladina keeles Dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal. Ermlandi piiskopkonna rajasid 1243. aastal paavst Innocentius IV ja tema... |
Wilhelm ühines aastal 1866 Preisimaa juhitud Põhja-Saksa Liiduga, jäid tema suhted Preisimaaga pingeliseks, kuna Preisimaa keeldus tunnustamast tema pärijana... |
1867) ja seejärel Preisimaad (kuni aastani 1871)- Pärast seda said nad uue rahvusliku Saksamaa osaks. Austria keisririik ja Preisimaa kuningriik olid suurimad... |
(1157–1815) Preisimaa kuningriik, mida koos Brandenburgi aladega valitses 1701. aastast Brandenburgi markkrahv Friedrich III, Preisimaa kuningas Friedrich... |
personaalunioonis Preisimaaga, Põhja-Saksa Liidus (1867–1871). Aastal 1871 sai Saksi-Lauenburgist Saksa keisririigi osastisriik. 1865–1876 Wilhelm I; ka Preisimaa kuningas... |
1813 taastati Hesseni kuurvürsti ülemvõimu all aastal 1866 annekteeriti Preisimaa poolt Wilhelm, maakrahv 1721–61 (1692–1761), Hessen-Philippsthali maakrahvi... |