Otsingu
Alusta lehekülge "Preisimaa+Preisi+kuningriik". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik. Preisi kuningriik moodustus Hohenzollernite dünastia... |
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu... |
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701. Preisi hertsogriigi rajas Saksa ordu kõrgmeister, Preisimaa valitseja Albrecht... |
aastatel 1829-1878. Preisimaa loodi Preisi kuningriigi provintsina 1829. aastal Ida-Preisimaa ja Lääne-Preisimaa provintsidest ning kaotati 1878. aastal... |
Preisimaa vabariik (saksa keeles Freistaat Preußen) oli Saksa liidumaa, mis moodustati pärast Preisi kuningriigi kaotamist esimese maailmasõja lõppedes... |
Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik. Aastatel 1806–1813 kuulus Saksimaa kuningriik Reini... |
riigi, Brandenburgi ja Preisimaaga, mis olid omavahel personaalunioonis. Kui moodustati Preisimaa kuningriik, kadus ka Preisimaa hertsogi tiitel. 1525–1568... |
1815 Viini kongressil ja Preisi kuningriik oli selle liige kuni kaotamiseni aastal 1866 pärast Austria-Preisi sõda. Preisimaa oli esialgu jaotatud 10 provintsiks... |
Aschaffenburgi ja osi Hessen-Darmstadtist. Saksa keisririigi liiduriigina oli kuningriik Preisi kuningriigi järel suuruselt teine. Alates Saksamaa ühendamisest aastal... |
annekteeriti endised Kuningliku Preisimaa maad Saksa Ordu riigi järglase Preisi kuningriigi poolt. 1793. aastal osales uus Preisi kuningriik Teises Poola jagamises... |
mobilisatsiooni pooldamisega Preisimaa vastu, kuulutas Bismarck Saksa Liidu lõppenuks. Bismarcki käitumisele enne Austria-Preisi sõda on mitu erinevat tõlgendust... |
Geldern) oli Gelderni hertsogkonna osa, mida aastast 1713 valitses Preisi kuningriik. Selle pealinn oli Geldern. Gelderni hertsogkonna Ülemveerand oli... |
Austria-Preisi sõjas kaotanud poolt ja vallutati 1866. aastal Preisimaa poolt, muutudes hiljem Preisi provintsiks. Koos ülejäänud Preisimaaga sai Hannover... |
(koos Lääne-Preisimaaga). Regioon on nime saanud seda asustanud preislaste järgi, kuid pärast Preisimaa vallutamist 13. sajandil Preisi ristisõjas on... |
Hannoveri provints (kategooria "Preisi kuningriik") Hannover) oli Preisimaa kuningriigi ja Preisimaa vaba riigi provints aastatel 1868–1946. Austria-Preisi sõja ajal püüdis Hannoveri kuningriik koos mõne teise... |
soovivad Euroopa suurriigid: Suurbritannia kuningriik, Hollandi vabariik, Portugali kuningriik, Preisi kuningriik ja Savoia hertsogkond. Pikemalt artiklis... |
Seitsmeaastane sõda (kategooria "Preisi sõjandus") nõo, Brandenburgi-Preisi valitseja Preisimaa kuninga Friedrich Suurega, kombineerides Põhja-Ameerika konflikti Brandenburgi-Preisi–Austria kolmanda Sileesia... |
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870... |
kõrgeim võimuorgan oli liidupäev. Liidu eesistuja oli Preisi kuningas. Liitu juhtis Preisimaa kuningriigi kantsler Otto von Bismarck. Sellest sai alus... |
iseseisva Poola-Leedu riigi likvideerimisega. Jagamisi viisid läbi Preisi kuningriik, Vene keisririik ja Habsburgide monarhia (lihtsustatult öeldes Austria... |