Otsingu
Alusta lehekülge "Näokolju+Roomajad". Vaata ka leitud otsitulemusi.
paarilistest ja paaritutest luudest. Näokolju luud moodustavad suuõõne, ninaõõne ja silmakoopa skeleti. Näokolju areng, anatoomia, kuju, luud ja sellele... |
ja koorega munad. Roomajad on üks mitmekesisemaid selgroogsete klasse, nende hulka kuulusid ka imetajate ja lindude eellased. Roomajad on evolutsiooniliselt... |
Ülalõualuu (alaosa Roomajatel) (ladina keeles maxilla) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline näokolju luu. Ülalõualuu on osa suulaest ja ninaõõne seinast. Luule kinnituvad ülahambad... |
Silmakoobas (alaosa Roomajatel) ehk recessus cavernosus oculi) on inimestel ja paljudel loomadel peas, näokolju eesmises osas, paiknev paariline luudest ümbritsetud süvend. Silmakoobas... |
Alalõualuu (alaosa Roomajad) alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.Alalõualuu liigestub oimuluu alalõuaauguga alalõualiigese abil. Luule... |
Sahkluu (alaosa Roomajatel) Sahkluu (ladina vomer) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu. Sahkluu areng, anatoomia, asend, kuju, morfoloogia võivad erineda nii liigiti... |
Suu (alaosa Roomajatel) inferius) mis on kaetud vastavate soomustega. Osade madude suu võib alalõualuu näokolju eesosa venivate sidemete tõttu väga suureks osutuda, kuid suud kasutavad... |
massiivsem kui teistel nüüdisaja kahepaiksetel. Pimeliklastele on iseloomulik näokolju ja ajukolju kokkukasvamine. Hambaid on palju, nad on väikesed, tahapoole... |
madusid) ja enamikust roomajatest (ainult mõned sisalikuliste rühmad meenutavad madusid). Paljudel madudel kinnitub alalõualuu näokolju eesosa külge venivate... |
tänapäevaste autorite arvates kasutati madude klassifitseerimisel muuhulgas ka näokolju ja hammaste kirjeldusi; Edward Drinker Cope (1840–1897) uuris madude sugulussuhteid... |
kägistada. Kuningkobradel, nagu paljudel teistel madudel, kinnitub alalõualuu näokolju eesosa külge venivate sidemetega, mistõttu on nad suutelised alla neelama... |