Otsingu
Alusta lehekülge "Napoleon+I+Viited". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa... |
ning Andorra vürst 1848–1871. Napoleon III oli Hollandi kuninga Lodewijk Napoleoni poeg ning Prantsusmaa keisri Napoleon I vennapoeg. Ta ema oli Hortense... |
Jérôme-Napoléon Bonaparte (15. november 1784 – 24. juuni 1860) oli Napoléon I noorim vend ja valitses aastatel 1807–1813 kui Vestfaali kuningas Hieronymus... |
Sada päeva (alaosa Napoleon alistub) korraldas Napoleon eduka riigipöörde ja sai uue Prantsuse Konsulaadi Esimeseks konsuliks. Viis aastat hiljem kroonis ta end keiser Napoleon I-ks. Napoleoni... |
liit, Prantsuse esimese keisririigi protektoraat. Reini Liidu moodustas Napoleon I algul 16 Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi osastisriigist pärast seda... |
eelmise aasta kampaaniast. Napoleon lootis sõlmida rahu Venemaaga ja esialgne rahuleping sõlmiti juulis 1806, kuid tsaar Aleksander I pani sellele veto ja kaks... |
Tarn-et-Garonne'i departemang (kategooria "Viited Wikidatast") jõe järgi. Departemang moodustati Prantsuse esimese keisririigi ajal Napoleon I keiserliku dekreediga 21. novembril 1808. 2015. aastani kuulus departemang... |
oli Napoleon Bonaparte, muutus Itaalia kuningriigiks, kus Napoleon I sai kuningaks ja 24-aastane Eugène de Beauharnais tema asekuningaks. Napoleon I krooniti... |
teises ning Napoleon oma seltskonnaga esimeses tõllas. Joséphine oli minekuga viivitanud, kuna oli tahtnud oma uut siidsalli õigesti kanda, Napoleon oma seltskonnaga... |
Nemani jõel Tilsiti rahu ja mõjusfääride lepingu sõlmimisega Aleksander I ja Napoleon I vahel. Aleksandri juhtimisel sõdis Venemaa Türgiga (1806–1812) ja Rootsiga... |
Pegau (kategooria "Viited Wikidatast") liidumaal Leipzigi kreisis. Aastal 1813 ööbisid linnas keiser Napoleon I ja keiser Aleksander I. Wiederau Großstorkwitz Weideroda Carsdorf Zauschwitz Maschwitz... |
artiklis 1812. aasta isamaasõda Aastal 1812 tungis Napoleon Venemaale, et sundida keiser Aleksander I-st hoidma Kontinentaalblokaadi. Grande Armée, mis... |
Jena (kategooria "Viited Wikidatast") 1672–1690 oli Jena Saksi-Jena hertsogiriigi pealinn. 14. oktoobril 1806 võitis Napoleon Jena lahingus Preisi vägesid. Jena romantikud Carl Zeiss AG Register of... |
domineerimist Indias. 1798. aasta kevadel Napoleon Bonaparte seilas 38 000 sõduri ja 10 000 laevnikuga Egiptust vallutama. Napoleon seilas Toulonist Aleksandriasse... |
Regensburg (kategooria "Viited Wikidatast") ainus lahing, kus Napoleon sai haavata. Lahing lõppes prantslaste võiduga, sest linna kaitsnud Austria vägedel lõppes laskemoon. Napoleon vallutas ja rüüstas... |
valitses Napoleon Bergi alguses otse personaalunioonis. Järgmisel aastal nimetas ta oma venna Louis Bonaparte'i vanema poja, Hollandi kuninga Napoleon Louis... |
hertsog (administraator) 1806–1808 Joachim Murat 1808–1809 Napoleon Bonaparte 1809–1813 Napoleon Louis Bonaparte (regent Napoleon Bonaparte) Bergisches Land... |
ühiskonnad, kus sugu ja rass võivad otsuste tegemisel rolli mängida. Vanimad viited koolist kui institutsioonist ning selles rakendatud teadmiste kontrolli... |
Klagenfurt (kategooria "Viited Wikidatast") linnaõigused. 1514 hävis linn peaaegu täielikult tulekahjus. 1809. aastal laskis Napoleon purustada linnamüürid, jättes alles vaid lühikese lõigu. 1863. sai linn... |
liikumise skeem") Pikkade ja raskete sõdadega oli Prantsusmaa keiser Napoleon I üle pingutanud ja kaotas Leipzigi lahingu, mistõttu pidi 1814. aastal... |