Madalsoo

Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Madalsoo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos...

Lekepealne madalsoo, ka Leke soo kõnekeeles Lekepealne, Laheva Leke, on soo Lääne maakonnas Haapsalu linna piiril vastu Lääne-Nigula valda, Laheva ja Kadaka...

üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoos on rohkem taimkatet kui rabas, kuid vähem kui madalsoos. Iseloomulikuimad...

leidub mitmesuguseid taimekooslusi. Enamasti on alanud järveline sooteke madalsoo tarna-, rohu- või pillirooturba moodustamisega (kuni 40% juhtudest) ja...

turbakihiga ala loetakse soostunud alaks. Soid jaotatakse arenguastme järgi madalsoodeks, siirdesoodeks ja kõrgsoodeks ehk rabaks. Arvatakse, et sõna "soo", mis...

Haapsalu linnas Rohense, Kadaka ja Kabrametsa külas. Soo oli suuremas osas madalsoo, endise Juurika järve ääres oli ka raba. Praeguseks on enamus soost kuivendatud...

aastal kuulus küla Ridala valda. Alba järv Aamse looduskaitseala Lekepealne madalsoo Laheva Silmaallikas Maa-amet, vaadatud 21.11.2020. Statistikaamet, vaadatud...

kogumina. Turbalasundeid saab domineeriva turba järgi jaotada järgmiselt: madalsoo-, siirdesoo-, raba- ja segaturbalasund. Eesti kõige tüsedam (17 m) turbalasund...

Allikasoo on madalsoo, mis toitub survelisest põhjaveest. Sageli paiknevad allikasood nõlvaalal (nimetatud ka nõlvasoodeks) või nõlva jalamil. Põhjaveest...

Haapsalu linna piiril Kirimäe ja Aamse külas. Soo pindala on 45 ha. Soo on madalsoo erinevate tarnakooslustega, soo kagunurgas on märjal ajal loigulaadne järvik...

asub 15 ha suurune Apšuciemsi madalsoo hoiuala. Hoiuala moodustati aastal 2004, kaitsmaks sealset lubjarikast madalsood ja pruuni sepsika kasvupaika....

ja selle läbivale Majakivi-Pikanõmme õpperajale Pikanõmme vaatetornist Madalsoo raba keskosa ja Pikanõmme luite vahel Kõrgsoo raba keskosas Soomets raba...

40 ja läänest itta 27 kilomeetrit. Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve...

Rabamassiivi ümbritseb kuivenduse mõjuta või nõrga kuivenduse mõjuga liigirikas madalsoo. Raba keskosas on väike laugastik väheste mändidega. Need laukad on veelindude...

kaitseks on moodustatud Emajõe-Suursoo maastikukaitseala. Soostikust 85% on madalsoo, kus turbakihi paksus on kuni 5,8 m. Emajõe-Suursoo on tekkinud Emajõe...

kasvukohatüüp Madalsoode (põhjaveetoiteliste soode)tüübirühm Rohketoitelise madalsoo kasvukohatüüp Lammisoo alltüüp Allikasoo alltüüp Vähetoitelise madalsoo kasvukohatüüp...

kasvav turbakiht. Rabale vastandub madalsoo, mille vesi pärineb sademetest ja põhjaveest. Seetõttu kasutatakse madalsoo puhul mõnikord ka terminit minerotroofne...

lõunasse on 25 ja läänest itta 18 kilomeetrit. Soostikust üle poole on madalsoo (58%), 13% siirdesoo ja 29% kõrgsoo. Suurimad rabad on Linnusaare, Tapiku...

andmetel 738) suurema osa hõlmab raba, põhjapoolses osas on siirdesoo ja madalsoo. Rabas leidub suhteliselt palju õõtsikuid. Käntu soo servi (eriti idaservas)...

järv. Läänemaa Suursoos on esindatud soomaastike kõik kolm põhitüüpi: madalsoo, siirdesoo ning kõrgsoo ehk raba. Haruldastest liikidest leidub kaitsealal...