Otsingu
Alusta lehekülge "Lääne+Eesti+madalik". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Lääne-Eesti madalik (ka Lääne-Eesti rannikumadalik) on Eesti suurim maastikurajoon. Selle pindala on 6035 km2, hõlmates 13,3 % Eestist. Lääne-Eesti madalik... |
Madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m. Alutaguse madalik Krassgrundi madalik Lääne-Eesti madalik Peipsi madalik Põhja-Eesti rannikumadalik... |
kõrgustik Kesk-Eesti lavatasandik Kõpu kõrgustik Kõrvemaa Lahkme-Eesti Liivi lahe rannikumadalik Lääne-Eesti madalik Lääne-Eesti saared Lääne-Saaremaa kõrgendik... |
Karula kõrgustik Kesk-Eesti lavatasandik Kõrvemaa Liivi lahe rannikumadalik (koos Kihnu ja Ruhnuga); Lääne-Eesti madalik Metsepole madalik Otepää kõrgustik... |
Kesk-Läti madalik Kesktasandik Kura-Araksi madalik Lənkərani madalik Lida tasandik Lääne-Eesti madalik Lääne-Siberi lauskmaa ehk Lääne-Siberi madalik Läänemere... |
Alutaguse madalik on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 3345 km2. Halduslikult jääb madalik Lääne- ja Ida-Viru maakonda. Maastikus domineerivad jääjärve-... |
Vahe-Eesti maastikuvaldkond jagatakse kolmeks maastikurajooniks: Kõrvemaa Soomaa Võrtsjärve madalik Taimegeograafilise rajoneeringu järgi on Vahe-Eesti alla... |
Euroopa (alaosa Eesti kooliõpikud) Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola madalik ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa-... |
Rapla maakond (kategooria "Eesti maakonnad") maastikurajooni: Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Suurim osa Raplamaast jääb Põhja-Eesti lavamaale. Suurem osa Raplamaast... |
itta ja Irtõši valglast lõunasse jäävad alad (Üstirti platoo, Turaani madalik, Torgaj platoo, Sarõarka) ning nendega külgnevad mägialad lõunas ja idas... |
Sakala kõrgustik (kategooria "Eesti maastikud") põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku Metsepole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa, põhjast Kõrvemaa, idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu... |
Berezini madal (kategooria "Eesti madalad") Berezini madal on madalik Olavi madalast 4–5 km lääne-loodes. Vähim sügavus on 4,5 m.... |
lahega. Kohanimi tuleneb sõnast "nasv" – 'väike saar, väike poolsaar, madalik, leetselg'. Kohanime on esmamainitud 1922. aastal. Nasva rannikuala hõlmab... |
Valga nõgu (kategooria "Eesti maastikud") Halduslikult jääb madalik Valga- ja Võru maakonda. Valga nõgu on ümbritsetud kolme kõrgustikuga: idast-kirdest Otepää, idast-lõunast Karula ja läänest Sakala kõrgustikuga... |
Stanovoi mäestik ja Sihhote-Alin koos ümbritsevate madalikega ning Suur Hiina madalik koos naabermägialadega. Poliitgeograafilises tähenduses hõlmab Kaug-Ida... |
Olavi madal (kategooria "Eesti madalad") Olavi madal on madalik Irbe väinas, 18 km Sõrve säärest edelasse. Madala geograafilised koordinaadid on 57° 47′ N, 21° 49′ E. Veepeegli pindala on umbes... |
Pühalepa-Harju ja lõunas Kuri külaga. Kohanimi tuletub sõnast säär (neem, madalik, leetseljak). Kohanime on esmamainitud 1565 kujul Särle by ja 1726 Sehrell... |
– mäestikusüsteemid (näiteks Andid), suured tasandikud, näiteks Lääne-Siberi madalik (sajad tuhanded ruutkilomeetrid); makrovorme – Otepää kõrgustik ja... |
standardvarustusse. Maailma kõige udusem koht on Newfoundlandi saare lähedal asuv madalik Grand Banks, kus kohtuvad põhjast tulev külm Labradori hoovus ja edelast... |
Ida-Viru maakond (kategooria "Eesti maakonnad") 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas. Hõlmab ajaloolise Virumaa idaosa. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva... |