Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Lubjakivi" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest. Peamine mineraal lubjakivi koostises... |
Põhja-Lubjakivialpid (ümbersuunamine lehelt Põhja-Lubjakivi Alpid) Põhja-Lubjakivi Alpid (saksa keeles Nördliche Kalkalpen) on Ida-Alpide mäestik Kesk-Ida-Alpidest põhjas, paiknedes Austrias ja külgnevatel Baieri maadel... |
Kaltsilutiit (ümbersuunamine lehelt Mudaline lubjakivi) Kaltsilutiit on valdavalt lubimuda kivistumisel tekkinud lubjakivi. Termin ei ole väga laialt kasutuses, sest karbonaatkivimeid klassifitseeritakse enamasti... |
Kalkareniit (ümbersuunamine lehelt Teraline lubjakivi) Kalkareniit on teraline lubjakivi. Termin ei ole väga laialt kasutuses, sest karbonaatkivimeid klassifitseeritakse enamasti Dunhami klassifikatsiooni... |
Kaltsirudiit (ümbersuunamine lehelt Jämedateraline lubjakivi) Kaltsirudiit on jämedateraline lubjakivi. Termin ei ole väga laialt kasutuses, sest karbonaatkivimeid klassifitseeritakse enamasti Dunhami klassifikatsiooni... |
settekivim. Teisitiöelduna on mergel savikas lubjakivi või lubjakivi, mida liiga suure savisisalduse tõttu enam lubjakiviks ei peeta. Mergel on pehme muldjas, enamasti... |
kasutatav ehitusmaterjal. Mõisted lubiaine, lubjasisaldus, lubjarikkus, lubjakivi jmt viitavad vastava aine või materjali kaltsiumkarbonaadi (CaCO3) sisaldusele... |
Kriit (perekonnanimi). Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi. Nagu muudki lubjakivid, koosneb ka kriit valdavalt kaltsiidist (CaCO3). Kriit on... |
afaniitne lubjakivi vähe ja on tekkinud peamiselt lubimudast. Peitkristalset lubjakivi leidub Juuru ja Raikküla lademes. Purdsetteline lubjakivi on suure... |
stratotüübiks. Üleval on 20 cm valkjat lubjakivi, selle all on helehall savikas lubjakivi, veel allpool lubjakivi mugulatega mergel. Selle all on detriiti... |
dolomitization) on protsess, mille käigus lubjakivi muutub osaliselt või täielikult dolomiidiks (dolokiviks). Lubjakivi koosneb peamiselt mineraal kaltsiidist... |
savisisaldusega lubjakivi, järgnes 13 cm kollakashalli paksukihilist lubjakivi, seejärel 13 cm kollakashalli suure savisisaldusega õhukesekihilist lubjakivi. Järgmised... |
Lisaks paljanduvad lademe lubjakivid paljudes paemurdudes (Harku, Väo,Kunda-Aru, Narva). Lademe kivimkoosseisus on palju lubjakivi, selle keskosas ka dolomiiti... |
Ida-Alpide kõrgeimad tipud, ning need paiknevad Põhja-Lubjakivialpide ja Lõuna-Lubjakivi Alpide vahel, millest nad erinevad geoloogilise koostise poolest. Mõistet... |
tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas... |
on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun. Atollid on lubjakivist rõngassaared, mis on reeglina tekkinud aeglaselt merepinnast allapoole... |
vahekihtidega lubjakivi. Selle all on 1,2 meetrit sinakashalli savi vahekihtidega lubjakivi, seejärel tuleb 0,4 meetrit mergliga vahelduvat lubjakivi ja selle... |
Liikuva põhjavee toimel murenevad peamiselt karbonaatkivimid. Näiteks lubjakivi, mis koosneb kaltsiidist (kaltsiumkarbonaat), aga ka näiteks kips (hüdraatunud... |
Jõelähtme vallas asuv karstiala, mille on kujundanud Lasnamäe lademe lubjakivist läbi voolav Jõelähtme jõgi. Karstiala on 2,5 km pikk ja 0,5 km lai. Ala... |
anhüdriit. Keemiliste setendite hulka kuuluvad ka allikalubi ja osa lubjakivist. Keemiliste protsesside kõrval võivad setendite tekkes tähtsat osa etendada... |