Otsingu
Alusta lehekülge "Kalme+(arheoloogia)". Vaata ka leitud otsitulemusi.
kivikalmistu Hundikangrud Pärnamäe tuhakalme Lüganuse Tark-Jaagu kalme Kõmsi kalme Kurevere kalme Toila kalme Tõnija kalme Proosa kalme Lehmja kalmed... |
Siin on loetletud arheoloogia mõisteid # A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y aardeleid aare Abaševo kultuur Abbeville'i kultuur... |
method K. Kajak. Monoliidid Eesti arheoloogias Siksälä kalme näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2014. http://www.arheoloogia.ee/juhend%20loomaj%C3%A4%C3%... |
Tarandkalme (kategooria "Arheoloogia") Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia ja arheoloogia professor Georg Loeschcke jõudis kalmeid, sh Slavēka kalmet, uurides järeldusele, et need pole laevakujulised... |
Kõpu kivikalmed (alaosa I kalme) Kaevamisaruanne Kõpu as õuel metsniku krundil oleval "kalme varel". Käsikiri Tartu Ülikooli arheoloogia instituudi arhiivis. Schmiedehelm, M. (1941). Aruanne... |
Kõola kalme on muistne kalme Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kõola külas. Kalme pindala on umbes 400 m². Kalme rajati I aastatuhande keskel ja seda kasutati... |
Kirbla kivikalmed (kategooria "Eesti arheoloogia") külas Kirbla pangal. Kalmed on arvele võetud kultuurimälestisena. Kivikalmed on kahes grupis Ergu talu varemete lähedal. Kalmeid kasutati 11.-12. sajandil... |
Nava kalme on muistne kalme Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Nava külas. Kalmeid uuriti 1945-1946 Harri Moora eestvõttel. Kalme läbimõõt on 14,5–16,0 m ja... |
Arheoloogilised väljakaevamised (kategooria "Arheoloogia") erinevate muististe vahel kui iga muistise sees. Näiteks maetute paiknemine kalmes, neile kaasapandud esemete hulk, tüüp ja paiknemine võivad matusekombestikust... |
professor 1874–1895. Viskovatov tegeles ka arheoloogia ja ajalooga ning kaevas mitmeid Eestis asuvaid kalmeid ja kääpaid. Ta oli esimene, kes seadis kahtluse... |
Kunila kalme on muistne kalme Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Jaaniantsu-nimelisel voorel. Jaaniantsu-nimeline voor on kruusavõtmisega suuresti hävitatud... |
Kahtla kalmed on muistsed kalmed Saare maakonnas Saaremaa vallas Kahtla külas. Kahtlas asub ka kultuurimälestiseks tunnistatud Kahtla kalmistu. Kalmed asuvad... |
Külasema kalmed on muistsed kalmed Saare maakonnas Muhu vallas Külasema külas. Kalmed pärinevad venekirveste kultuuri ajast. Kalmed avastati umbes 1900... |
Kalmumäe kivikalme (kategooria "Eesti arheoloogia") maakonnas Haapsalu linnas Kivikülas Kopli talu lähedal ja osaliselt Kolu külas. Kalme on arvele võetud kultuurimälestisena (nr 10097). Muistis on dateeritud 7... |
Valga maakonnas Otepää vallas. Külas asuvad enne 13. sajandit pärinevad kalmed. Gustav Wulff-Õie Muuseum Nüpli mõis (Otepää kihelkonnas) Tehvandi spordikeskus... |
Kivikirstkalme (kategooria "Arheoloogia") ilmumist kalmetesse peab ta ennekõike märgiks esivanemate haual peiete pidamisest, soomeugrilastele iseloomulikust traditsioonist. Eesti arheoloogias on pikalt... |
kohta. 2010. Lk 38–39 Siksälä kalme I, Muistis ja ajalugu, Heiki Valk, Silvia Laul, Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia Instituut, Tartu 2014, lk. 168... |
arheoloog. Ta lõpetas aastal 1948 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja arheoloogia erialal. Aastal 1954 kaitses ta väitekirjaga "Поселение эпохи неолита... |
kaks Edela-Soomest imporditud 7.–8. sajandi vähksõlge on leitud Lagedi kalmetest. http://tutulus.ee/muinasesemed/kraud/615.html http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad_401... |
Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis väitekirjaga "Eesti mandri kalmed 11.-13. sajandil" (juhendaja akadeemik Harri Moora) ja sai ajalookandidaadi... |