Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Kahepaiksed" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
(täpsustus). Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Kahepaiksed – konnad... |
Eesti kahepaiksed on Eesti Vabariigi territooriumil looduses elavad ja sigivad kahepaiksed. Neid on 11 liiki, millest 10 liiki pärismaised ja 1 liik (järvekonn... |
(Tetrapoda) on selgroogsete ülemklass, kuhu kuuluvad nelja jäsemega loomad. Kahepaiksed, roomajad (kaasa arvatud jalutud maod), dinosaurused, linnud ja imetajad... |
Järvekonn (kategooria "Eesti kahepaiksed") juba Eesti NSV-s üks neljast punasesse raamatusse kuulunud kahepaiksest. Eesti kahepaiksed "Loomade elu", 5. kd., lk. 77 M. Greenhalgh, D. Ovenden, 2008... |
Rohe-kärnkonn (kategooria "Eesti kahepaiksed") elu. 5. köide, Kahepaiksed ja roomajad" 1985, Tallinn. Kirjastus „Valgus“. Lk 63–65 L.C. Andados, R. Rannap, L. Briggs "Eesti kahepaiksete välimääraja"... |
Harilik lehekonn (kategooria "Kahepaiksed") lehekonn taasasustatuna. Lehekonn on eeskätt ööloom. E. Nicholas Arnold. "Euroopa kahepaiksed ja roomajad". Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2004. lk. 77-78... |
keelikloomad. Tinglikult liigitatakse selgroogsed viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Viimased neli rühma on klassid, kalad... |
zooloogia üks harudest, mille uurimisobjektideks on roomajad (Reptilia) ja kahepaiksed (Amphibia). Herpetoloogiaga tegelev zooloog on herpetoloog. Eestis tegeleb... |
Kahepaiksete loend loetleb kahepaikseid. Selles nimekirjas on kahepaiksete liigid ja teised -taksonid. Muud zooloogia mõisted on loetletud loendites zooloogia... |
Moondega organismid on paljud selgrootud ja osa selgroogseid (kalad, kahepaiksed). Putukail eristatakse vaegmoonet ehk hemimetabooliat ja täismoonet ehk... |
lehekonlased Pelobatidae – mudakonlased Pipidae – kärgkonlased Ranidae – konlased Eesti kahepaiksed "Loomade elu", 5. kd., lk. 52, 53 Loodusaed: konnad... |
Konlased (kategooria "Kahepaiksed") ridibunda veekonn, Rana esculenta tiigikonn, Rana lessonae E. Nicholas Arnold, "Euroopa kahepaiksed ja roomajad" Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2004. lk. 80... |
kalade loend Eesti kalade süstemaatiline nimestik Eesti kahepaiksete loend, vaata Eesti kahepaiksed Eesti roomajate loend, vaata Eesti roomajad Eesti lindude... |
Amfiib võib viidata järgnevatele asjadele: Amfiiblennuk Amfiibsõiduk Meredessant Kahepaiksed... |
kehatemperatuuri homöostaas puudub, näiteks taimed, selgrootud loomad, kahepaiksed) ja homöotermseteks ehk püsisoojasteks (need, kellel kujuneb täiskasvanuks... |
peal. Seljakilbiseid kasutatakse maoliste klassifikatsioonil. "Euroopa kahepaiksed ja roomajad", NICHOLAS ARNOLD, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004, lk... |
soojemaid ja jahedamaid kohti. Sellisteks loomadeks on näiteks kalad, kahepaiksed, roomajad ja selgrootud. homöotermia poikilotermia termoregulatsioon... |
selgroogsed karnivoorid olid kalad. Esimesed neljajalgsed karnivoorid olid kahepaiksed, kes maale elama asusid. Nad toitusid kaladest. Hiljem lisandusid putuktoidulised... |
prussakalised. Putukad (näiteks rohutirts, tarakan, lutikas), ainuõõssed, ussid, vähid, kahepaiksed, enamik kalu. Täismoone Metamorfoos (bioloogia)... |
Poikilotermsed organismid on kõik selgrootud ja selgroogsetest kalad, roomajad ja kahepaiksed. Poikilotermia vastand on homöotermia, nende piirjuhtu nimetatakse heterotermiaks... |