Euroala

Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroalasse kuulub 20 riiki. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala...

Euroala laienemine on pidev protsess Euroopa Liidus (EL). Kõik liikmesriigid, välja arvatud Taani, on kohustatud kasutusele võtma Euro oma ainsa valuutana...

Pank, mis kuulub euroala keskpanku ühendavasse Eurosüsteemi. Eesti Panga kui euroala keskpanga esmane ülesanne on hoida hinnatase euroalal stabiilsena. See...

(lühend EKP) on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 20 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele...

euroala keskpankadest. Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne...

Eurorühm (ka eurogrupp) on mitteametlik organ, mille raames kohtuvad euroala riikide rahandusministrid, et arutada ühiseid euroga seotud teemasid. Eurorühm...

jaanuarist saati osa euroala ja seega Eurosüsteemi keskpankade rahapoliitikast. Euroala rahapoliitika eesmärk on hinnastabiilsus, täpsemalt euroala keskmise inflatsiooni...

valuuta stabiilsust, pidades tihti silmas tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab täitevvõimust ehk Euroopa Komisjonist ja liikmesriikide...

Eurosüsteem on euroala rahapoliitika teostaja, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada...

28 29 30 31 Euroopa Liidu eesistujariigiks sai Rootsi. Horvaatia liitus euroala ja Schengeni viisaruumiga. ... Brasiilia kolme võimu väljaku ründamine:...

juulist 2013 on Horvaatia Euroopa Liidu liige, alates 1. jaanuarist 2023 euroala ja Schengeni viisaruumi liige. Horvaatia pealinn on Zagreb. Horvaatia valitsusvormiks...

rahapoliitika. Euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu riigid moodustavad euroala ja nende riikide rahapoliitika eest vastutab Euroopa Keskpank (EKP). Euroopa...

need hakkasid kehtima 4. jaanuaril 1999. Euribori intressimäärad astusid euroala rahvusvaluutade pankadevaheliste intressimäärade asemele, kuna 1999. aasta...

määras kindlaks lähenemiskriteeriumid, mis iga liikmesriik peab enne euroalaga liitumist täitma. Need kriteeriumid pidid tagama ühtse valuuta stabiilsuse...

200-eurone rahatäht on euroalal aastast 2002 sularahana käibiv rahatäht. Teise seeria rahatäht tuli kasutusele 28. mail 2019. 200-eurose mõõtmed on 153...

kasutusel euro. Eesti Pank, koos Euroopa Keskpanga ja teiste euroala keskpankadega, emiteerib euroalal seadusliku maksevahendina kehtivaid pangatähti ja münte...

500-eurone rahatäht on euroalal aastast 2002 sularahana käibiv rahatäht. 500-eurose mõõtmed on 160×82 mm. See rahatäht on lilla värvusega. Kõigil rahatähtedel...

Eesti euromündid on euromündid, mis hakkasid kehtima Eestis ja kogu euroalal 1. jaanuaril 2011. Eesti euromündi rahvusliku külje kavandas graafik Lembit...

Kaheeurone münt on euroalal käibel olev suurima väärtusega münt. See on käibel alates 2002. aastast. Euromündi avers ehk esikülg on kõigil riikidel ühine...

käsitletakse ka euroala juhtimist. Näiteks tuleb pidada aastas vähemalt kaks euroala riikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumist (ehk euroala tippkohtumist)...