Otsingu
Alusta lehekülge "Eestimaa+Kommunistlik+Partei+Eesti+kommunistide+juhid". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult... |
(kellel polnud õigust parteid taastada). Partei "taastamisega" läks kaasa ka Eestis keelustatud Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP). Partei registreeriti Venemaal... |
ühineda, lahkus partei parem tiib ja asutas Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei. EISTP-s aga õnnestus kommunistide poolt parteis juhtpositsiooni... |
oktoobrirevolutsiooni abil võimule. Kommunistlik partei keelustati 1991. aastal pärast augustiputši. Eestis keelustati Eestimaa Kommunistlik Partei pärast 1. detsembri... |
osales Eestimaa Kommunistlik Partei variorganisatsioonina Eesti Tööliste Partei, III Riigikogus oli 6 saadikut (5,8 %) Eesti Tööliste Parteist. IV Riigikogu... |
registreeriti iseseisev Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) ENSV Ülemnõukogu Presiidiumis ning 28. novembril 1992 muudeti nimi Eesti Demokraatlikuks Tööparteiks... |
ülemjuhatuse käskkirja alusel 1. Eestimaa Kütidiviis (1-я Эстляндская стрелковая дивизия'x), kuhu kuulusid: 1. Tallinna Eesti kommunistlik kütipolk (1-й Эстонский... |
Vasakpoolsus (alaosa Vasakpoolsus Eestis) väljakuulutamist oli Eesti Vabariigis kolm sotsialistliku suunitlusega parteid. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP)... |
Karl Säre (kategooria "Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed") 19 (50), 15. september 1997 Külli Niidassoo, Valdur Ohmann. "Eestimaa Kommunistlik Partei – 1930. aastad kuni juuli 1940: varjusurmast ajalooareenile"... |
Märtsipleenum (ümbersuunamine lehelt Eestimaa Kommunistliku Partei VIII pleenum) 21.–26. märtsil 1950 toimunud Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee üldkogu, mis on tuntud peamiselt Eesti kunstnike, kirjanike ja haritlaste... |
Eesti Töörahva Kommuun (ka Eesti Töörahwa Kommuna (lühend ETK); ka Eestimaa Töörahva Kommuun; vene keeles Эстляндская трудовая коммуна, ЭТК) oli Narvas... |
Aleksander Ellam (kategooria "Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed") oktoober 1933 Kapra küla, Laimjala vald) oli eesti kommunist (illegaalse Eestimaa Kommunistliku Partei Saaremaa organisaator). Aleksander Ellam sündis... |
Jaan Anvelt (kategooria "Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed") ametlikult ÜK(b)P Eesti sektsioonide tegevus ning asutati 1920. aastal Eestis korraldatud illegaalsel kongressil Eestimaa Kommunistlik Partei. Sellel samal... |
poliitilisse dialoogi Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei territoriaalse allüksuse Eestimaa Kommunistliku Parteiga.[viide?] 23. augustil 1987 toimus Tallinnas... |
Viktor Kingissepp (kategooria "Hukatud Eesti poliitikud") Venemaa keisririik – 3. mai 1922 Tallinn) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. Viktor Eduard Kingissepp sündis... |
poliitiliselt ainus lubatud partei – Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, mille kohalik allorganisatsioon oli Eestimaa Kommunistlik Partei. „Riigi mastaabis kamandas... |
vähemusrahvuseks Eestis olid jäänud peipsivenelased. Pikemalt artiklites Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Eesti NSV ja Eestimaa Kommunistlik Partei Pikemalt... |
vähemusrahvuseks Eestis olid jäänud peipsivenelased. Pikemalt artiklites Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Eesti NSV ja Eestimaa Kommunistlik Partei Pikemalt... |
Karl Vaino (kategooria "Eesti NSV V Ülemnõukogu liikmed") aastal tunnustati Karl Vainot Eesti Teaduste Akadeemia medaliga. 1988. aasta esimesel poolel lõhenes Eestimaa Kommunistlik Partei rahvuskommunistideks ja... |
vastavalt Nõukogude väejuhatuse sõjaplaanidele kuulus Põhja-Eestimaa Põhjarinde alluvusse, Lõuna-Eesti ja Lätimaa aga Looderinde alluvusse. 29. juunil kuulutas... |