Otsingu
Alusta lehekülge "Albert+(Riia+piiskop)". Vaata ka leitud otsitulemusi.
de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229. aastal. Ta oli Liivimaa... |
Riiaga. 1253. aastal, kui senine Riia piiskop Nikolaus von Nauen suri, sai Albert Suerbeer lõpuks Riiga asuda ning ühendas Riia piiskopi ja peapiiskopi ametid... |
paavst. Kui Riia piiskop Albert von Buxhövden 1229. aastal suri, nimetas Bremeni peapiiskop Albert Suerbeeri tema järglaseks, kuid Riia toomkapiitel... |
Henriku "Liivimaa kroonika" andmetel pühitses Riia piiskop Albert 1201. või 1202. aastal algse Riia toomkiriku koos kogu Vana-Liivimaaga "õndsaima jumalaema... |
Nicolaus von Nauen (kategooria "Riia piiskopid") Kui Riia piiskop Albert 1229. aastal suri, valis otse Rooma paavstile Riia toomkapiitel endise Magdeburgi toomhärra Nicolause uueks Riia piiskopiks... |
Holmgersson. Riia piiskopiks valiti Nicolaus von Nauen. Roomas rajati püsivalt tegutsema hakanud Inkvisitsioon. ... ... Piiskop Albert, Riia piiskop, eesti... |
Tirooli krahv 1128–1140 piiskop Albert ehk Albert I (Albrecht I) oli kolmas Liivimaa ja esimene Riia piiskop 1199–1229 Albrecht I Albert II Albert III... |
pärast seda sai peapiiskopiks Zbigņevs Stankevičs. Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend Riia peapiiskopi koadjuutor ja koadjuutorivaenus Riia piiskop... |
Eestiga. Pikemalt artiklis Riia ajalugu Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ja Mõõgavendade... |
abikaasa oli prints Albert. Piiskop Albert ehk Albert von Buxhövden oli Riia piiskop 1165–1229, eesti vallutamise peaorganisaator. Albert oli Eestimaa vasall... |
põletatud kaluriküla asemele. Tollal jäi see Riia linna kaitsemüürist väljapoole. 1200. aastal sai piiskop Albert liivlastelt maatüki saksa kolonistide asula... |
1237 vastas Saksa orduriigi territoorium laias laastus Riia piiskopkonnale. Riia piiskop Albert sai aastal 1207 Liivimaa Saksa kuninga Švaabi Philippi... |
Lihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea. Lihula piiskopi ametikoht loodi 1211. aastal Riia piiskopi Albertil poolt ja esimeseks piiskopiks... |
Hermann von Buxhövden (ümbersuunamine lehelt Hermann I (Tartu piiskop)) Engelbert, Albert, Rothmar ja Johannes. Hermann von Buxhövdeni vennad omandasid Vana-Liivimaal mõjuvõimsad ametikohad: vend Albert von Buxhövden oli Riia piiskop... |
rajatud Dünamünde kloostri esimeseks abtiks. 1211. aastal nimetas Riia piiskop Albert paavstilt saadud volituste alusel Theoderichi piiskopiks Eestimaale... |
kroonikas. 1205. aastal suure ristisõdijate väega Liivimaale saabunud piiskop Albert tõhustas nende sõjajõu toel oma seni suhteliselt ebakindlat kontrolli... |
Lielie kapi (ümbersuunamine lehelt Riia Suur kalmistu) lätlased. Üks esimesi, kes uuele kalmistule (ümber) maeti, oli Riia linna asutaja piiskop Albert. Kalmistu jagunes kolme ossa: luterlikuks, õigeusu ja katoliku... |
varjule tõmbumisega. Sellistest kavatsustest teada saanud orduvennad ja piiskop Albert lasid mässu takistamiseks vangistada mitmed vandenõus osalenud liivi... |
1168 1169 1170 ... ... Philippe II, Prantsusmaa kuningas Albert von Buxhövden, Riia piiskop Heinrich VI, Saksa-Rooma keiser Ibn Arabi, sufi õpetlane ... |
septembril 1234, ordinatsiooni kaaspühitsejad olid Riia piiskop Nicolaus von Nauen ja Tartu piiskop Hermann von Buxhövden. Ajaloolane Karl Josef Holzer... |